Tegelikult on talle, kolme lapse emale, kellest kaks nooremat käivad veel koolis, iga euro oluline. Tööotsa eest koristajana teenib ta kõigest 92 eurot kuus. Töötu abikaasa ei saa enam töötu abirahagi. Kuidagiviisi hoiab hinge sees toimetulekutoetus.

Kui suvel hakati valjult rääkima vajaduspõhise toetuse maksmisest kitsikuses elavatele lastega peredele, lootis ta, et sellest on temalegi abi. Aitaks lastel spordiringis käimist maksta või osta poest midagi seni harva lubatut.

“30 eurot lapse kohta võiks see vähemalt olla, siis oleks seda tõeliselt tunda,” ei tihka Afanasjeva väga suurelt unistada.

Kuhu toetus jäi?

Vajaduspõhise peretoetuse suurus on 9.59 eurot kuus ühe lapsega ja 19.18 eurot kuus kahe ja enama lapsega perele. Seda on õigus taotleda allpool suhtelist vaesuspiiri elavatel peredel.

“Seda peetakse väga-väga väikeseks, samas on asjaajamist palju. Nad ei kipu seepärast väga vallamajja tulemagi,” räägib Nõo vallavalitsuse sotsiaaltööspetsialist Liia Sirel. Vähe sellest. Iga kolme kuu möödudes peavad nad uue taotluse esitama.

Septembris sai Nõo vallas vajaduspõhist peretoetust 17 peret. Sireli sõnul olnuks nende hulk tunduvalt väiksem, kui nad vallamajast ise peredele ei helistanuks ja ei veennuks neid taotlema ega aidanuks neil ka avaldusi täita.

Samas on kindlasti peresid, keda vallas ei teatud, kuna eluolu muutub nii kiiresti.

“Oli aga neidki, kes tulid küsima, miks raha ei laeku, kuigi nad täitsid taotluse ära. Asja uurides selgus, et nad lihtsalt ei märganud seda, nii väike summa,” jätkab Nõo vallavalitsuse sotsiaal­osakonna juhataja Ene Mölter.