Tööandjad jätavad sageli ohutegurid hindamata

                     
Maaleht
Tööandjad jätavad sageli ohutegurid hindamata
Foto on illustratiivne.
Foto: Andres Putting

Tööinspektsioon leidis 2011. aastal järelevalve käigus ettevõtetes 12 855 seaduserikkumist. Rikkumisi tuvastas inspektsioon 79 protsendis külastatud ettevõtetest.

Kõige sagedamini kontrollib tööinspektsioon ettevõtteid neilt tegevusaladelt, kus töötajatel on suurem oht saada tervisekahjustus.

Aprillis valminud tööinspektsiooni 2011. aasta töökeskkonna ülevaate andmetel külastasid tööinspektorid sageli firmasid, mis tegutsevad ehitusalal, puidu- või metallitööstuses, põllumajanduses ja jahinduses, teatas inspektsioon.

Kaebuste alusel külastasid tööinspektorid mullu 87 ettevõtet. Tööinspektsioonile edastavad kaebusi peamiselt tähelepanelikud kodanikud, kes on märganud ehitusobjektide katustel turnimas ilma isikukaitsevahenditeta ehitustöölisi.

Enim esines rikkumisi otseselt töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevate nõuete osas: 3986 ehk ligi kolmandik rikkumiste koguarvust.

Kõige sagedasem probleem on jätkuvalt töökeskkonna riskianalüüsi läbiviimine, millega pole asjad korras igas neljandas kontrollitud ettevõttes. Vähenenud on küll selliste ettevõtete arv, kus ei ole riskianalüüsist üldse kuuldud. Ent tööinspektorid leiavad sageli, et riskianalüüs on küll paberil olemas, kuid reaalselt seda ei rakendata.

"Ohutegureid ei ole kas hinnatud või on nendest tulenevat riski hinnatud tegelikust madalamaks," nentis tööinspektsiooni töökeskkonna osakonna juhataja Rein Reisberg.

Igas kuuendas ettevõttes puudusid korralikud ohutusjuhendid. Sageli ei vastanud nõuetele töövahendite ohutust tagavad seadised, liikumisteed ja laadimisplatvormid.

Allikas: Tööinspektsioon.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maaleht - viimased uudised
Õunamahl pakitakse kas või kotti (7)
19. september 2014 11:06
Õunamahl pakitakse kas või kotti
Kraaniga kottidesse pakendatud maitsva õunamahla panevad Räpina vanaemad oma välismaal töötavatele lastelastele kaasa, nii jääb ära klaastaara vedamise mure.
Aiaomanikud valivad poest sobivat pressi või viivad ise õunad pressija juurde, kes võib mahla ka pakendada.
Vene turg tuleb äriplaanidest lähiajaks maha tõmmata
Kiluleibade ja suitsulihatoodetega on reklaaminud Eesti oma toitumiskultuuri nii Berliinis kui Moskvas. Nüüd, kui Vene turg kinni, tuleb otsida uusi pealinnu.
6. augustil kehtestas Venemaa aastaks Põllumajandustoodete sisseveo keelu EList, Norrast, USAst, Kanadast  ja Austraaliast. Konjunktuuri-instituudil valmis uuring selle võimalikest tagajärgedest.
Küsitlus: Kas olete juba jõudnud tänavu seenel käia?
Mari-Liis Veskus
Kasutamata kaevandus maksu alla! (3)
18. september 2014 13:28
Kasutamata kaevandus maksu alla!
Ehitusmaterjalide tootmine põhineb suuresti maapõuest ammutataval väärtusel, olgu selleks siis paekivi, kruus või liiv. Sestap mõjutab niigi ahtal jääl seisvat tööstussektorit igasugune kaevetasude suurendamine otseselt.
Kuna Eestis on küllalt juhtumeid, kus kaeveluba võetud, aga kaevandama pole hakatud, plaanib keskkonnaministeerium seda olukorda maksustamise kaudu muuta.
TÜLI NAABRITE VAHEL: krundi tõstmisest tekkinud liigvesi uputab naabri maid
Soone talu perenaine Varje Käsk ei saa enam nautida rahu ja vaikust, sest uued naabrid ei tegutse tema tahtmist mööda. Raudhürdi kinnistu omanik Dmitri Buhharov aga loetleb, keda kõiki on babuška nende krundile kutsunud − politsei, rohelised, looduskaitse. Nemad aga püüavad vaid endale korraliku kodu rajada.
Raasiku vallas Soone talus pensionipõlve pidav Varje Käsk on vastuollu pööranud vene rahvusest naabritega, kes krundi nii kõrgeks tõstnud, et liigvesi uputab Käski maid.