NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Teata sobimatust kommentaarist"!
TOP 1-16
Kommentaaride järjekord: parimad uuemad vanemad
  • ....

    26.12.2011 15:09
    Eks ta ole - tubli elu elanud tädi! Kuid paar asja jäi kriipima.... Kui olid mehega veel kahekesi, siis rabati, et aidata viie lapsega poja peret. Täna peaksid vist osadki neist lastest olema täiskasvanud, kui isegi mitte kõik - kas tõesti pole neist kedagi, kes vanaemale kord nädalas toidukraamigi ja ravimeid saaks viia? Pojast rääkimata? Kuidas vanaema nii üksi on jäetud? Ja veel - sealkandis oli ilmselt siis ikkagi palju töökäsi alles, kui 50 aastast peeti kolhoosi jaoks vanaks. Meie taat pidi ligi 70 aastaselt tegema kolhoosi norme, metsa vedama talvel, loomulikult jäid vanad ilma ka kogu taluvarast, mis kolhoos ära võttis. Hea, et tarest välja ei tõstetud...
    Vasta
  • matu

    26.12.2011 18:32
    ja eespool oli uudis, et kallinenud aastavahetusereisid on välja müüdud!
    Vasta
  • ja kui

    26.12.2011 18:49
    ma loen selliseid artikleid siis praegusele valitsusele annaks ilma süümepiinadeta 25+5 ja evka ilvesele 20 kuna on naissoost olend,mitte naine ja igale kuritööle järgneb karistus.
    Vasta
  • Ants

    26.12.2011 20:57
    Eks ta ole. Mitšurin tahtis loodust ümber muuta...ei tulnud eriti midagi välja.
    Lõssenko oli ka üks utopist samast sordist. Üks punt "tarku" venelasi tahtsid Siberi jõed tagurpidi jooksma panna. Nüüd meil ka omad looduse ümberkujundajad, kes kaotasid rebaste marutõve ära, aga selle asemele tulid sügelislestad ja kärntõbi. V. Tšernomõrdin ütles selliste tegemiste kohta ajaloolised sõnad: "Tahtsime kõige paremat, aga välja kukkus nagu ikka".
    Vasta
  • Vabandust,

    26.12.2011 21:43
    aga ma ei saa selle artikli mõttest aru. Mida iga rida edasi, seda pahameelt tekitavam.
    Memm helistab, küsib hädas abi, kui abi pakutakse, siis keeldub vastu võtmast, süüdistab riiki!? Heietab ja kurdab kui rasket elu on elanud, aga mitte tema üksi, kogu eesti rahvas pidi selle õuduse läbi elama. Endise sotsiaaltöötajana tean, et riik tähendab abiraha mõttes sotsabiosakonda. Vanasti oli nii, küllap nüüd ka, et aidati üksikuid vanureid, kellel polnud tööeas lapsi. Kui seda naist mingil põhjusel ei aidatud, jaga läbi Härra Ernitsa ettevõtlikkuse tulid appi teised Eestimaa inimesed, siis on see ka omamoodi riigiabi-riigi kodanike abi. Miks siis see abi naisele ei kõlba? Kas ta ei arva, et selline teguviis solvab häid inimesi ja võib-olla ka Vanajumalat? Niimoodi ei ole viisakas teha. Mis valeuhkus see on, et kui riik ei aita, siis pole vaja! järgmine kord teid enam ei aidata.

    /Memm puikles vastu, aga palus abistajaid südamest tänada.
    “Ma olen harjunud ise hakkama saama,” lausus ta/

    Lihtsalt uskumatu!! Miks sa siis üldse helistasid ja inimesi tülitasid?
    Vaata sama kasutaja kommentaare
    1 vastus
    Vasta
  • to: ja kui

    26.12.2011 22:03
    Häbi peaks sul olema sellist soppa kirjutada, küllap olete ise ka üks vastik, enda eluga mitte hakkamasaav iriseja või muidu vaimust vaene haige mats. Mõistusega olevus nii ei kirjutaks.
    Iga inimene on oma hädades süüdi ISE. Ise teed sa omad valikud. Riik ei käsi ega keela olla usin ja õppida, panna pea tööle ja teha õigel ajal õiged otsused elus. Oma lollustes, vigades või saamatuses ei maksa riiki süüdistada ja inetusi riigipeade pihta pritsida. Ma sooviks, et kehtiks seadus, mis keelustaks meedial, ka siin Maalehe online toimetajal, avaldamast mistahes ilkusi ja räigusi kandvaid sõnumeid riigi kõige kõrgemate esindajate kohta.
    Nagu Allan Õnne 13-es ütleb: "mingi austus peab ikka ka olema!"
    Vaata sama kasutaja kommentaare
    Vasta
  • rotu

    26.12.2011 22:15
    memmele tuleb raha asemel lihtsalt koera jaoks rohud kohale viia ja seda ei saa ta ometi vastu võtmata jätta.
    ilmselt on tal just raha paha võtta.
    abi küsis ehk selleks, et saaks rohtu odavamalt, mitte et raha antaks.
    Vasta
  • mari

    26.12.2011 22:26
    Annaks siis koera varjupaika, kui ise enam hakkama ei saa. Mõelgu looma heaolule ennekõike.
    1 vastus
    Vasta
  • jaja

    26.12.2011 23:34
    mida lubasime seda sööme-kartulikoori.Aga need nn härrad ja prouad seal Toompeal ainult irvitavad tavainimeste üle.Ausõna,tahan ka elu näha st.siit riigist minema!!!
    Vaata sama kasutaja kommentaare
    Vasta
  • ja veel et

    26.12.2011 23:37
    tegelt ka ,kus on selle memme poeg ja tema lapsed.Kas tõesti on nad kõik väljamaale kolinud või siis lolliks joonud.
    Vaata sama kasutaja kommentaare
    Vasta
  • nojah

    27.12.2011 03:08
    Vabandust,kirjutas:
    aga ma ei saa selle artikli mõttest aru. Mida iga rida edasi, seda pahameelt tekitavam.
    Memm helistab, küsib hädas abi, kui abi pakutakse, siis keeldub vastu võtmast, sü...
    1 vastus
    jutust on selge ,miks ENDINE sotsiaaltöötaja.Nendel inimestel on harjumus ise hakkama saada.Memm palus abi koerale ja tal oli lihtsalt häbi,et ei saa enam ise kutsa ravimeid osta.
    Vaata sama kasutaja kommentaare
    Vasta
  • nojah

    27.12.2011 03:12
    marikirjutas:
    Annaks siis koera varjupaika, kui ise enam hakkama ei saa. Mõelgu looma heaolule ennekõike.
    1 vastus
    tuleb välja Mari,et sul on koerast rohkem kahju kui memmest.Hoidku jumal sinusuguste inimestega kokku puutumast ,õudne hakkab.
    Vaata sama kasutaja kommentaare
    Vasta
  • Urmsik

    27.12.2011 10:50
    Selliseid dementseid vanainimesi on terve eesti täis , väga paljudel on meist selline vanaema või vanaisa.
    Inetu on lihtsalt see ,et haige inimese jutt trükitakse sõnasõnalt ära .

    Vasta
  • mina

    27.12.2011 20:06
    Häbi teil olgu! Loomulikult on riik süüdi, kas pensist 288 euri elab ära?? Vanainimene on panustanud tööd tehes terve elu ja mitte vähe, kas ei oleks aeg tal oma penssi nautida, koos koeraga?! ja lapsed, kellel nende kohta küsimus oli.. vaata,et lapsed elavad sama vaeselt või hulleminigi veel (ise olen ka samasugune, vanemad aitavad) tööd teen aga palk nii niru,et ei tule välja. Tore on tõdeda,et ei ole eestlane, vaid oman ainult selle riigi passi, jubedad inimesed olete!!!
    Vasta
  • ...

    27.12.2011 22:32
    Aga minul on koera pärast mure:) Miks peab koer kannatama selle pärast, et inimene ei taha kelleltki abiraha vastu v6tta. Inimlikult saan ju aru - ta ei m6elnud t6esti kerjata ja sularaha kysida ja ega endale ka ei meeldiks kelleltki annetust v6tta. Aga ega seda abi ei pakuta ju talle, vaid koerale. No aga miks siis mitte teha kokkuleppeliselt loomakliinikule ettemaks ja siis saab minna ja selle eest loomaarstil ära käia ja koerale rohud osta. See on kyll sama asi, ent veidi keerulisemalt tehtuna.

    No aga miks Loomakaitseseltsi abist keelduda? See just ongi Loomakaitseseltsi töö. Nii et nojah... mis sellest koerast nyyd saab siis? Kui eraisiku abi taha, siis seesama Loomakaitseselt pakkus ju ravimite eest maksmist. Saba kinni nokk lahti ?

    PS. Riik on siin nii palju "syydi", et ta ei väljenda just erilist hoolivust ei inimeste ega loomade suhtes. Selle jutuga, et igayks on ise oma hädades syydi, et omal ajal ei viitsinud koolis 6ppida, pole mitte midagi peale hakata. Nimetage yks yhiskond, kus k6ik kuuluvad nn k6rgklassi, on k6rgharitud firmaomanikest spetsialistid ja poliitikud. Tegemist on teil samasuguse utoopiaga, nagu kommunism, kus kogu yhiskond pidi koosnema 6nnelikest lihttöölistest. Galopiga yhest ideoloogilisest äärmusest teise, see pole isegi mitte varakapitalistlik m6tlemine enam - tahaks vaid öelda, tulge maapeale vahelduseks ja leidke mingi tasakaal oma m6tlemises. Eesti yhiskond ka täpselt selline, galopiga yhest äärmusest teise. Selle nimi on vist lihtsalt postsovietism..
    Vasta
  • Muu hulgas,

    27.12.2011 22:37
    mis meeletud rohud need on, mis maksavad 80 euri? Kärntõbe saab ravida vanematest preparaatidest Ivermectiniga, uuem ja loomasõbralikum aga kallim on Stronghold, ja teine on Advocat, mis viimasest veidi odavam. Mitu-mitukümmend euri küll (minu kärntõves koera raviks läks umbes 52 eurot), aga ikkagi jääb mulje, et memmele on soovitatud kõige kallimaid rohtusid, selle asemel, et pakkuda veidigi säästlikumat alternatiivi.
    Vasta
LISA OMA KOMMENTAAR
Selle artikli kohta on 17 kommentaari
Nimi
Kommenteerimistingimused

Maaleht - viimased uudised
Kas soovite maapirnikrõpsu?
31. juuli 2014 08:09
Kas soovite maapirnikrõpsu?
Andeia Kaseorg ja Uku Uibopuu oma maapirnipõllul, millel kasvav on toonud neile parema tervise ning loodetavasti toob ka sissetuleku.
Uku Uibopuu ja Andeia Kaseorg kavatsevad oma kodus Tõlliste külas asutada väikeettevõtte, kus valmistavad enda aiamaal kasvatatud maapirnist krõpse, jahu, mahlu.
URMAS ROOSIMÄGI
Endine sõjaväelane ja praegune omavalitsuspoliitik Urmas Roosimägi tahab näha ümberlükkamatuid tõendeid, enne kui annab hinnangu, kes ikkagi Malaisia reisilennuki alla tulistas.
Brigaadikindral Urmas Roosimägi suudab küll Malaisia reisilennuki alla tulistanud Buki rakette lasta, kuid ei julge väita, kes juhtunus süüdi on.
Suvi – heade mõtete kogumise aeg
Annely Adermann Hispaanias Port Aventura lõbustuspargis indiaanlaste külas pärast hullu sõitu Ameerika mägedel.
Kindlasti on osa tele- ja raadiorahvast oma suvepuhkusega juba ühel pool, õnnelikud on need, kes oskasid selle just juulisse sättida.
Kuula Raadioteatrit
31. juuli 2014 05:15
ksküla
Aarne Üksküla
“Mis? Kus? Millal?” ootab küsimusi
Eelmise hooaja parima küsimuse esitajad Alina ja Alisa Beljankova.
Uus telehooaeg toob ekraanile ka Kanal 2 populaarse mälumängu “Mis? Kus? Millal?”.
Kaevud, jõed ja kalad vajavad päästvat sadu
Marge Kikkas ja Riko Voog askeldavad Härjanurme Kalatalus forellidega, kes kuumadega ilmadega ei võta sugugi kaalus juurde.
“Põud on vägev, läkski nii, nagu arvasin,” räägib Maalehe ilmatark Ilmar Tiismaa viidates päevadele, mil 30 soojakraadi tunduvad juba täiesti tavalisted.
Isegi lakad on suvitajaid täis
Eesti tüdruk Helena Braun ja Sitsiilia noormees Giuseppe Zenone andsid Toomarahva talu heinalakale kõrge hinde – mugav, õhurikas, ja une lõppedes oli päike juba kõrgel.
Olematu talv, külm kevad ja vihmane juuni võtsid turismiäriga tegelejatel nutuvõru suule.
Suutäis soolast ja jooki peale
Nagu suvelaadale kohane, leidus ka seekordsel Jäneda laadal ohtralt suitsuliha, mida kaasa osta või kohapeal süüa.
Mingis mõttes on aastad küll vennad: Jäneda talupäevade laadal pakutakse palju söögi-, joogi- ja vanakraami, aga vähe üllatusi.
Lottemaal sajab arvamusterahet
31. juuli 2014 05:15
Lottemaal sajab arvamusterahet
Tuntud reisisell koer Klaus lubab lapsi oma kohvrisse ning näitab omapäraselt maakaardilt, kus ta kõik käinud on.
Pärnumaal värskelt uksed avanud Lottemaa teemapark tõmbab iga päev kohale üle tuhande külastaja, aga tekitab ka vastakaid arvamusi.
Kui Kurgja rahvas kuldsel aal…
Rakendisõit pani proovile nii hobused kui ka võistlejad. Fotol võistlejad Nele Tomson, Robert Udalov ja eesti tõugu mära Rosanova, kelle omanik on Maie Kukk.
Kus võis näha ühel päeval Karl-Erik Taukarit ning Eesti oma tõugu veiseid, hobuseid ja vutte? Vastus: seal, kus esimest korda peeti ohustatud tõugude päeva ning võeti üles saade “Lauluga maale”.
Väliseestlaste lapsed otsivad noortelaagrites sidet Eestiga
Esimene laagrivahetus tutvus eesti keele ja kultuuriga Viljandimaal Veneveres. Sealsamas algab pühapäeval ka laagri viimane vahetus.
Viljandi- ja Valgamaal veedavad tänavu laagrisuve 66 Eesti päritolu noort 20 riigist.
Sada sõna
31. juuli 2014 05:15
Kõigile kulub ära üks südasuvine polaarretk
22. aprillist kuni 3. juulini 2012 tegid Timo Palo ja norralane Audun Tholfseni 1500 km pikkuse retke põhjapooluselt Teravmägede saarestikus asuvale Longyearbyenile.
Ei mingit kahtlust, kõige parem raamat praeguse palavusega kätte võtmiseks ja juba ainuüksi piltide vaatamiseks on Timo Palo “Jäine teekond”.
Viljandi folgil kõlas muusika, mis haaras rahva kaasa
Svjata Vatra solisti Ruslan Trochynskyi esinemine andis energiat lauljaga ühes rütmis mõelda ja liikuda.
Kolhoosiolümpia, mis andis elule Võrtsjärve ääres värvi
Köit sikutab V. I. Lenini nimelise näidissovhoosi võistkond koosseisus kapten Kalju Kinsigo, Ants Jantsus, Annus Sika, Vladimir (Volli) Leontjev, Märt Loim ja Aare Liibusk.
Nelikümmend viis aastat tagasi said alguse Võrtsjärve mängud, mis kiiresti kujunesid majandirahva suviseks kõrgpunktiks ning jätkuvad tagasihoidlikumal moel tänapäevani.
Viimsi looduskeskus pakub metsatarkust uudsel ja köitval moel
Sel humoorikas võtmes pildil on inimesed, kes Viimsi looduskeskuse uue maja ja näituse valmimisele kaasa aitasid: (vasakult) Jüri Lõun – loovagentuuri Pult kunstiline juht, Ago Kullisaar – ehitustööde teostaja OÜ Sulane juhatuse liige, Annes Arro – püsiekspositsiooni ideelahenduse ja hoone sisearhitektuurse lahenduse konkursi võitja tööga “Metsavägi”, (tammepuu sees) Annemarie Rammo – RMK Viimsi looduskeskuse teabespetsialist, Sirli Vijar – RMK Viimsi looduskeskuse juht, Kristjan Maasalu – RMK loodushoiuosakonna Tallinna piirkonna juht, Erika Saks – ekspositsiooni kujundustööde ja sisuliste lahenduste teostaja OÜ Pult loovjuht, Henry Liimal – ekspositsiooni programmeerimis- ja elektroonika- lahenduste teostaja The Systems OÜ juhatuse liige.
Viimsis asub ilmselt ajakohaseim loodusõppevõimalusi pakkuv RMK looduskeskus, kus lisaks muudele huviväärsustele on vaatamiseks ka püsinäitus “Metsas on väge!”.
Raamatud
31. juuli 2014 05:15
Raamatud
Kati ja teised.