ELis kasutatavatest kilekottidest moodustavad enamiku õhukesed kilekotid, mis on õhemad kui 50 mikronit ja mida suurema tõenäosusega ei kasutata korduvalt vaid visatakse ära ning mis seeläbi saastavad keskkonda.

ELi liikmesriigid peaksid eelnõu kohaselt vähendama selliste õhukeste kilekottide kasutamist vähemalt 50 protsendi võrra aastaks 2017 ja 80 protsendi võrra aastaks 2019 (2010. aastaga võrreldes). Saadikud soovitavad kasutada majanduslikke vahendeid, nagu näiteks makse ja lõive ning turustuspiiranguid, et peatada tasuta kilekottide kaasa andmine poodides.

Väga õhukesed kilekotid, mida kasutatakse niiskete, lahtiste toiduainete, näiteks värske liha, kala ja piimatoodete pakendamiseks ja mis on vajalikud toiduhügieeni jaoks peaksid saadikute arvates antud eelnõu reguleerimisalast välja jääma.

Liikmesriigid peaksid samuti tagama, et väga õhukesed kilekotid, mida kasutatakse kuivade, lahtiste ja pakendamata puu- ja köögiviljade ning kondiitritoodete pakkimiseks, asendatakse aastaks 2019 kandekottidega, mis on valmistatud ümbertöödeldud paberist, või biolagunevate ja kompostitavate väga õhukeste kilekottidega.

Parlament võttis vastu oma esimese lugemise seisukoha, et tagada töö jätkumine eelnõuga järgmise parlamendi koosseisus sealt, kust see selle ametiaja jooksul pooleli ning et uus parlamendikoosseis saaks vastuvõetud seisukoha alusel eelnõu osas ELi liikmesriikidega läbirääkimisi alustada.