Ruhnlaste kink Eesti riigipeale — 10 värsket kanamuna

 (1)
                     

Eesti sisukaim lehetellimus vaid 3,99 € kuus! Ainulaadne digipakett sisaldab täismahus ligipääsu Maalehe, Eesti Päevalehe ja Eesti Ekspressi artiklitele veebis, tahvelarvutis ja mobiilis. Telli kohe »

Ruhnlaste kink Eesti riigipeale — 10 värsket kanamuna
Riigivanem Konstantin Pätsi saabumist Ruhnu saarele kogunes uudistama hulk ruhnlasi, oma õnnistuse kõrgele külalisele andis Isak Skallus (Strömfelt).
---

Kui Konstantin Päts juulis 1921 koos saatjaskonnaga Ruhnu saarele jõudis, ei saanud sadamas kõrgeid külalisi oodanud ruhnlased esimese hooga aru, kes on Eesti riigivanem ja pida­sid esmalt kõige tähtsamaks meheks ilusas mundris Pätsi adjutanti.

Ajaloo suursündmustest kõrvale jäänud Ruhnu ning sealne rahvas ei teadnud kaua aega ei Eesti Vabariigi väljakuulutamisest ega Vabadussõja algusest. Jaanuaris 1919 tunnistas Eesti Ajutine Valitsus Ruhnu saare Eestile kuuluvaks ning otsusest kirjutati ka Eesti lehtedes, kuid talvistes oludes lehed saarele mõistagi ei jõudnud. Kevadel levisid aga Eestis kuuldused, et Läti valitsus nimetas saare Läti koosseisu kuuluvaks. Otsustavaks sai hülgerasv Et olukorrast selgust saada, asus 30. mail 1919 Tallinnast teele nn Ruhno ekspeditsioon. Kohale jõudes peeti kõigepealt umbusklike ruhnlastega mitu tundi üldpoliitilisi kõnelusi. Seejärel nõustus ekspeditsioon ostma ruhnlastelt 644 puuda hülgerasva, andes vahetuskaubana jahipüsse, padruneid, petrooli ja soola, aga ka 100 liitrit piiritust ning 150 pudelit veini. Etteruttavalt tuleb märkida, et riigiesindajate lootus müüa sõdurisaabaste määrimiseks mõeldud hülgerasv Lääne-Euroopasse ebaõnnestus, sest I maailmasõja lõppedes nõudlus kadus. Tallinna sadamasse seisma jäänud hülgerasv riknes ning 1919. aasta hilissügisel avastas Riigikontroll riigile tehtud kahju. Siiski otsustati asi lõpetada, leides, et “ekspeditsioon Ruhno saarele enam poliitiline, kui äriline ettevõtmine oli”. Ruhnlaste jäämist Eesti Vabariigi koosseisu mõjutasid kindlasti kaks väga tähtsat asjaolu. Esiteks see, et nende traditsioonilised hülgepüügi alad asusid Eesti vetes, ning teiseks, et Eesti võimud lubasid saare noormeestel läbida sõjaväeteenistuse kodusaarel.
Tasulise artikli edasi lugemiseks palun vajuta siia!
Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.

Tasulise artikli edasi lugemiseks palun vajuta siia!

Nimi
Kommenteerimistingimused

Maaleht - viimased uudised
Teehitus Pärnu mnt leitsakus
Juhul kui inimene kukub näiteks tööpostil kuuma tõttu kokku, siis on tegemist tööõnnetusega. Tööinspektsiooni avalike suhete peaspetsialist Sander Sõõrumaa ütles, et kuumade ilmadega sagenevad pöördumised tööinspektsiooni poole. Täpset statistikat pöördumiste kohta aga ei peeta.
Praegused kuumad ilmad põhjustavad paljudele töötajatele ebamugavusi või lausa tervisehädasid.
Mustvee sadamahoone ja paadisilla ehitus, Jõgeva maakond, Peipsi pealinn
Mustvee 250-ruutmeetrise pinnaga ümmarguse sadamahoone ehitus maksab 1,1 miljonit eurot.
Võimuvõitluste poolest tuntud linnas valmib korraga sadamahoone, paadisild ja jõesild.
Seemnetest võileivakate (1)
27. juuli 2014 16:25
Seemnetest võileivakate
Päevalille-, kõrvitsa- ning linaseemned – kõige lihtsam seemnevalik, mille peaks kätte saama igast toidu- kauplusest. Muidugi võivad gurmaanid lisada kanepiseemneid ning teisigi, mida saadaval on ning mis maitseb.
Seemnetega leiva või saia sees oleme harjunud, kuid lisaks sellele võib neid kasutada ka võileiva katmiseks.
Sidrunilõhna ürdipeenrale (3)
27. juuli 2014 12:30
Sidrunilõhna ürdipeenrale
Sidrunaloisia väiketaimi on olnud kevaditi müügil aiakeskustes, suuremaid istikuid on pakutud ka laatadel.
Sidrun-liivatee ja sidrunmeliss on vanad tuttavad, aga kas olete enda jaoks avastanud ka sidrunaloisia ja moldaavia tondipea?
“Tuna & täna” päevakild: 27.07.2014
Kodutute jõulukontserdil Oleviste kirikus puhus torupilli Viljandi linnapea, muinsuskaitsja ja pärimusmuusik Ando Kiviberg.
Head torupillipäeva!