Ruhnlaste kink Eesti riigipeale — 10 värsket kanamuna

 (1)
                     
Kõik Maalehe paberlehe ja digipaketi tellijad saavad lugeda täismahus artikleid ka veebist. Selleks logi sisse oma kasutajakontoga.
Ruhnlaste kink Eesti riigipeale — 10 värsket kanamuna
Riigivanem Konstantin Pätsi saabumist Ruhnu saarele kogunes uudistama hulk ruhnlasi, oma õnnistuse kõrgele külalisele andis Isak Skallus (Strömfelt).
---

Kui Konstantin Päts juulis 1921 koos saatjaskonnaga Ruhnu saarele jõudis, ei saanud sadamas kõrgeid külalisi oodanud ruhnlased esimese hooga aru, kes on Eesti riigivanem ja pida­sid esmalt kõige tähtsamaks meheks ilusas mundris Pätsi adjutanti.

Ajaloo suursündmustest kõrvale jäänud Ruhnu ning sealne rahvas ei teadnud kaua aega ei Eesti Vabariigi väljakuulutamisest ega Vabadussõja algusest. Jaanuaris 1919 tunnistas Eesti Ajutine Valitsus Ruhnu saare Eestile kuuluvaks ning otsusest kirjutati ka Eesti lehtedes, kuid talvistes oludes lehed saarele mõistagi ei jõudnud. Kevadel levisid aga Eestis kuuldused, et Läti valitsus nimetas saare Läti koosseisu kuuluvaks. Otsustavaks sai hülgerasv Et olukorrast selgust saada, asus 30. mail 1919 Tallinnast teele nn Ruhno ekspeditsioon. Kohale jõudes peeti kõigepealt umbusklike ruhnlastega mitu tundi üldpoliitilisi kõnelusi. Seejärel nõustus ekspeditsioon ostma ruhnlastelt 644 puuda hülgerasva, andes vahetuskaubana jahipüsse, padruneid, petrooli ja soola, aga ka 100 liitrit piiritust ning 150 pudelit veini. Etteruttavalt tuleb märkida, et riigiesindajate lootus müüa sõdurisaabaste määrimiseks mõeldud hülgerasv Lääne-Euroopasse ebaõnnestus, sest I maailmasõja lõppedes nõudlus kadus. Tallinna sadamasse seisma jäänud hülgerasv riknes ning 1919. aasta hilissügisel avastas Riigikontroll riigile tehtud kahju. Siiski otsustati asi lõpetada, leides, et “ekspeditsioon Ruhno saarele enam poliitiline, kui äriline ettevõtmine oli”. Ruhnlaste jäämist Eesti Vabariigi koosseisu mõjutasid kindlasti kaks väga tähtsat asjaolu. Esiteks see, et nende traditsioonilised hülgepüügi alad asusid Eesti vetes, ning teiseks, et Eesti võimud lubasid saare noormeestel läbida sõjaväeteenistuse kodusaarel.
Tasulise artikli edasi lugemiseks palun vajuta siia!
Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.

Tasulise artikli edasi lugemiseks palun vajuta siia!

Nimi
Kommenteerimistingimused

Maaleht - viimased uudised
Mis on mulla happesus?
17. aprill 2014 09:00
FOTOD: Koduemis ja metskult korraldasid seatembu
Simo talu peremees Tarmo Väljamaa ütleb vaevu nädala vanuseid triibikuid sülle võttes, et neis on tunda metslooma agressiivsust.
Läinud jõulude eel mõtles Järvamaa Lõõla küla Siimo talu peremees Tarmo Väljamaa siga veristada.
Uskumatu: lätlane tegi Rakverest balletilinna
“Uinuv kaunitar”, saab lihvi. Esiplaanil näitleja Volli Käro, sünniaas­taga 1940, kes liitus klassikalise balletiga hiljaaegu. Ülejäänud trupis osalejatel, sealhulgas Ene Saaberil (vasakul) ja loo autoril Rein Sikul on balleti­staaži enam kui kümme aastat. Trupijuht Janis Garancis pildil paremal.
Suvel seitsmekümneseks saav balletiõpetaja Janis Garancis toob Rakveres lavale kuuskümmend pisikest baleriini, rääkimata hallipäistest tantsijatest.
Gripp viis hauda 20 inimest (2)
17. aprill 2014 07:00
Gripp viis hauda 20 inimest
Jõgeva haigla vastuvõtuõde Laura Zalekešina näitab gripitüve kiirtestiga kindlakstegemise võimalust.
Selleaastane gripilaine polnud Eestis küll väga ulatuslik, kuid need, kes haigestusid, põdesid raskelt. Valdav oli nn seagripi viirus.
Juristi nõuanne
17. aprill 2014 05:15
Juristi nõuanne
Ivo Mahhov
Kihnu naise päev maksab 100 eurot
SA Kihnu Kultuuriruum juhataja Mare Mätas hakkas väsima üheks saare ning tema kultuuri elavaks sümboliks olemisest. Nüüd leidis ta abinõu, kuidasmoodi tema ja ta võrgustiku inimeste piiritu lahkus ka millekski materiaalseks muuta.
Kui lähed Kihnu saarele ja soovid seal muu hulgas veeta päevakese ühes Uiõ-Matu Marega ehk Mare Mätasega, pane sada eurot kõrvale.
Hobused ja ratsakool tõid ettevõtliku naise tiitli
Terje Saks soovitab laste inimesteks kasvatamiseks nad ratsutama tuua. Pildile jäi ta koos suksu Fantaga.
MTÜ ETNA Eestimaal hindas tiitliga ettevõtlik naine 2013 Terje Saksa, kes juhib Tartumaal tegutsevat ratsakooli.
Letil ja vorstis napib kodumaist liha
Lihaletis kaupu valides pole ostjal sageli aimugi, kust tooraine pärit. Tihtilugu võib vihje anda odav hind.
Tarbijad teavad, et turul ja poodides müüakse enamasti Eestist pärit sealiha ning ka toodetes kasutatakse kodumaist. Tõde võib aga olla ehmatav.
Tore, viimaks ometi läheb soojaks!
Narva neiu Diana Dobronravova rõõmustab ilusa kevadilma üle, sest ees seisab sõit Sillamäele sõbranna sünnipäevale.
Kevadpühad kingivad ilmamuutuse – kauaoodatud soojus värvib mõne päevaga muru roheliseks ja paneb pungad puudel kiiresti avanema.
Valik: värske ja kallis või külmutatud ja odav
Mingil imelikul põhjusel on Leedu redis poole kallim kui Hollandi oma. Aeg on sealmaal, et varsti peaks saama ka kodumaiseid.
Kuigi turulettidele on jõudnud juba esimesed uue hooaja köögiviljad, on need enamasti kaugetest maadest imporditud.
Pensionäride ühiskoduga uuele ringile
Olga Tarto koos Meeksi vallavanema Aleksandr Suvoroviga Mehikoormas tulevast pensionäride ühiskodu vaatamas.
Kuna odava hooldekodu rajamine Missos lendas vastu taevast, leidis Olga Tarto oma südamesoovi teostamiseks uue koha Mehikoormas.
Algul külasse, siis põhumajja elama
Maris ja Iisak Andreller usuvad, et peavad otsust linnast Säpina külla kolida õigeks ka aastate pärast.
Tallinna neiu armus väliseesti noormehesse ja meelitas tolle siia jääma, seejärel aga maale kolima.
Raamatud
17. aprill 2014 05:15
Raamatud
Sotši 2014. XXII taliolümpia- mängud.