Ruhnlaste kink Eesti riigipeale — 10 värsket kanamuna

 (1)
                     

Sünnipäevapakkumine: Maalehe digipakett vaid 1€/kuu! Kiirusta ja vaata lähemalt>>

Ruhnlaste kink Eesti riigipeale — 10 värsket kanamuna
Riigivanem Konstantin Pätsi saabumist Ruhnu saarele kogunes uudistama hulk ruhnlasi, oma õnnistuse kõrgele külalisele andis Isak Skallus (Strömfelt).
---

Kui Konstantin Päts juulis 1921 koos saatjaskonnaga Ruhnu saarele jõudis, ei saanud sadamas kõrgeid külalisi oodanud ruhnlased esimese hooga aru, kes on Eesti riigivanem ja pida­sid esmalt kõige tähtsamaks meheks ilusas mundris Pätsi adjutanti.

Ajaloo suursündmustest kõrvale jäänud Ruhnu ning sealne rahvas ei teadnud kaua aega ei Eesti Vabariigi väljakuulutamisest ega Vabadussõja algusest. Jaanuaris 1919 tunnistas Eesti Ajutine Valitsus Ruhnu saare Eestile kuuluvaks ning otsusest kirjutati ka Eesti lehtedes, kuid talvistes oludes lehed saarele mõistagi ei jõudnud. Kevadel levisid aga Eestis kuuldused, et Läti valitsus nimetas saare Läti koosseisu kuuluvaks. Otsustavaks sai hülgerasv Et olukorrast selgust saada, asus 30. mail 1919 Tallinnast teele nn Ruhno ekspeditsioon. Kohale jõudes peeti kõigepealt umbusklike ruhnlastega mitu tundi üldpoliitilisi kõnelusi. Seejärel nõustus ekspeditsioon ostma ruhnlastelt 644 puuda hülgerasva, andes vahetuskaubana jahipüsse, padruneid, petrooli ja soola, aga ka 100 liitrit piiritust ning 150 pudelit veini. Etteruttavalt tuleb märkida, et riigiesindajate lootus müüa sõdurisaabaste määrimiseks mõeldud hülgerasv Lääne-Euroopasse ebaõnnestus, sest I maailmasõja lõppedes nõudlus kadus. Tallinna sadamasse seisma jäänud hülgerasv riknes ning 1919. aasta hilissügisel avastas Riigikontroll riigile tehtud kahju. Siiski otsustati asi lõpetada, leides, et “ekspeditsioon Ruhno saarele enam poliitiline, kui äriline ettevõtmine oli”. Ruhnlaste jäämist Eesti Vabariigi koosseisu mõjutasid kindlasti kaks väga tähtsat asjaolu. Esiteks see, et nende traditsioonilised hülgepüügi alad asusid Eesti vetes, ning teiseks, et Eesti võimud lubasid saare noormeestel läbida sõjaväeteenistuse kodusaarel.
Tasulise artikli edasi lugemiseks palun vajuta siia!
Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.

Tasulise artikli edasi lugemiseks palun vajuta siia!

Nimi
Kommenteerimistingimused

Maaleht - viimased uudised
Söödikud krüsanteemidel
2. oktoober 2014 09:00
Söödikud krüsanteemidel
Täiskasvanud kaevandikärbes võib aastas ilmale tuua kolm põlvkonda järglasi.
Minu krüsanteemidel tekkisid lehtedele valged looklevad triibud.
Reform tehtud - üks piirkonnapolitseinik kuue valla kohta
Üks Põlvamaa piirkonnapolitseinikest Veronika Kadastik on pärit Põlvamaalt. Tallinnas elanuna ning Lasnamäel kaupluses töötanuna naasis ta kodukohta, lõpetas Paikuse politseikooli, nüüd aga aitab hoida korraga kuue valla turvalisust.
Politseijuhid lubavad 1. oktoobrist suuri muutusi toonud reformi tulemusena turvalisuse kasvu, aastaid konstaablina töötanud vallavanem Taimo Tugi aga kardab, et politsei kaugenemisel rahvast võib asi halval juhul jõuda omakohtuni.
Raamatud
2. oktoober 2014 05:15
Raamatud
Armastus, seks ja truudusetus.
Juristi nõuanne
2. oktoober 2014 05:15
Juristi nõuanne
Ivo Mahhov
Valli Lember-Bogatkina: Mind on pintsel püsti hoidnud
Praegu maalib Valli oma ateljees teost nimega “Sillerdus”, mille helk hakkab igale sisseastujale silma. “Sillerduse” taga seina ääres on sadu teoseid Eesti kunstiajalugu läbi Valli käe ja pintsli.
Kõik, kes sellest 1921. aastal sündinud ja jätkuvalt maalivast daamist – Valli Lember-Bogatkinast − räägivad, kasutavad tema iseloomustamiseks ülivõrret “kõige”.
Õpetaja tõi lavale Mendelejevi tabeli
Laura Herm on leegitsev õpetaja selle sõna kõige otsesemas mõttes. Tegu pole siiski fakiiri või tsirkusekunstnikuga. Lihtsalt hea loodusainete tundja ja populariseerijaga.
Kui seni peeti teatritöö tippsaavutuseks telefoniraamatu lavastamist, siis Rakvere reaalgümnaasiumis on hakkama saadud veelgi enamaga – lavalaudadele seati keemiliste elementide tabel.
Tiidu olulised onud
2. oktoober 2014 05:15
Tiidu olulised onud
Tiit Lääne võib oma sugulaste üle uhke olla: ühes käes olev ketas sümboliseerib tema kettaheitjast onu Otto Erimaad, teises käes olev raamat aga maalikunstnik Osvald Läänet.
Paduvere küla mees Tiit Lääne Jõgevamaalt on Eesti üks kõvemaid raamatukoostajaid. Nüüd lõi ta lettidele teose isa vennast, kunstnik Osvald Läänest.
Turul vihmavarju ja kindaid otsimas
Soe sviiter sobib jaheda sügisilma riietuseks hästi.
Alanud sügis tõi kaasa jahedad sügisilmad.
Õnnelikus koolis on kiiksuga õpetajad!
Direktor Viljar Aro trepile ilmudes läheb õpilastega kohe ladusaks jutuks ning nii saab praktikas kinnituse direktori ennist ajakirjanikule öeldu: õpetaja asi on õpilast märgata!
Viljar Aro (57) on 35 aastat olnud pedagoog ja 25 aastat Saaremaa ühisgümnaasiumi direktor. Tal on kolm kõrgharidust ning usk, et rõõmu ja kireta pole õpetajal koolis midagi peale hakata.
Pole oma – astu ametist maha! (1)
2. oktoober 2014 05:15
Pole oma – astu ametist maha!
Puhja vallavolikogu esimees Vahur Jaakma toetas läinud nädalal vallavanema umbusaldamist, nüüd ootab umbusaldamishääletus teda ennast.
Pärast suvepuhkusi on lahti läinud vallajuhtide umbusaldamine. Ilmselt mängivad siin oma osa lähenevad Riigikogu valimised.
Küsitlus: Kes oli teie parim õpetaja?
Lauri Nebel
Rändkaupmehed ehmatasid kohalikke (1)
2. oktoober 2014 05:15
Rändkaupmehed ehmatasid kohalikke
Töömehed Jüri Almre ja Valmar Haava imestavad, kuidas oli võõrastele meestele nii hästi teada nende töökoja asukoht.
Kaks Viljandimaal ringi sõitnud kaubikut tekitasid kahtlusi, et teoksil on vargaluure. Tegelikult osutusid kaubikumeeskonnad autojuppide kokkuostjaiks, kes tulnud Kirgiisiast.
Sügisilmad algasid täpselt kalendri järgi
Loodusring kalendri kuupäevadest alati ei hooli, vaid sokutab mõnikord sügisvärve ka suvesse.
Sarnaselt tänavusega on suvi ka varem täpselt pööripäeval järsult sügiseks üle läinud, kuid seda on juhtunud siiski üsna harva.
Arrivederci Italia, Bonjour France!
UNESCO maailmapärandi hulka arvatud Matera koobaslinn Itaalias oli reisi üks põnevamaid avastusi.
Võiks öelda, et Maa­lehele on kombeks kaks reisi korraga.
Künnivõistlus ootab uuendusi
2. oktoober 2014 05:15
Künnivõistlus ootab uuendusi
Pöördadra võitjad Priit Puuorg ja Jüri Lai.
Tuleval aastal läheb Taani künni MMile sama meeskond kes tänavu.
Kahe näoga Bulgaaria – elu pärast sotsialismi
Väidetavalt ulatuvad Rila kloostri juured X sajandisse, selle asutajaks peetakse erak Ivani. Klooster rajati maakohta, kus paiknesid Ivani kasin eluruum ning hiljem haud.
Bulgaariasse võib reisida ja seal pakutavast rõõmu tunda küll, kui oma mälestused sotsialismiajast kõrvale heita.