Anton oli pisut ebaharilikult käitunud juba mitu päeva, märkisid tema hooldajad, kuid selgus saabus alles siis, kui ta hakkas sissesöödud materjale tasahilju tükkhaaval välja sülitama. Oksendamist soodustava ravimi manustamise järgselt väljutas karu veelgi enam koti- ja mantlitükke.

"Nende asjade sees pidi olema midagi väga maitsvat, midagi millele Anton ei suutnud vastu panna," rääkisid tema hooldajad Andreas Wössner ja Jürgen Diesenhofer. Tavaliselt lõhkus Anton talle puuri visatud asjad lihtsalt ära.

See, kuidas kuub ja kott puuri sattusid, on siiani ebaselge. Kuigi Antoni puur oli ümbritsetud elektritaraga, polnud sellest "võõrkehade" sisseloopimisel abi: kahekümne aasta jooksul maandusid jääkaru puuri umbes 200 lastejalanõud, poolsada nukku, lugematu arv mütse, fotokaameraid, telefone ja prille.

"Kui me oleksime teadnud, et midagi võõrast on tema puuri ja sealt kõhtu sattunud, oleksime võib-olla suutnud ta päästa," ütles portaalile The Local loomaarst Tobias Knauf-Witzens.

Jääkaru oleks võinud vabalt veel 10 või 15 aastat elada, kui ta poleks kotti ja kasukat ära söönud. Esialgne uurimine tuvastas, et loom suri raskete sisemiste vigastuste ja põletiku tõttu.

Anton pole sugugi esimene tundmatute asjade söömise ohver Stuttgardi loomaaias. Aastaid tagasi suri jõehobu Egon allaneelatud tennisepallist tekkinud soolesulguse tagajärjel. Loomaia seni viimane elevant Charly kaotas elu allaneelatud kaisukaru tõttu.