VÄRSKES MAALEHES: Kreeklase argipäev samasugune nagu eestlasel - odavpoed, toiduabi, väike palk

Üle kümne aasta Kreekaga tihedat sidet hoidnud giid Ester Laansalu ütleb, et keskmist kreeklast on kriis räsinud nii hullusti, et ta on valmis sibulakoti nimel tänaval lahingut lööma. Eestilik säästuplaan tundub neile aga pigem tulekahjuna.

„Veel 15 aastat tagasi olid kreeklastel taskud raha täis. Inimesed käisid väljas, rahapuudust polnud, kokku ei hoitud. Nüüd on toonastest õitsvatest väikeäridest lahti iga kümnes! Kreeka ühiskond on põhinenud pereäridel ja see mudel on saanud tohutu hoobi,“ kirjeldab Ester. Eelmisel sügisel olid meeleolud veel positiivsemad, nüüd räägivad noored täiesti uue teemana riigist lahkumisest, et mujal tööd leida.

„Ma ei ole enne Kreekas näinud, et jagatakse toiduabi. Kusjuures lihtsaid asju, sibulat ja kartulit, ning inimesed kaklevad nende pärast!“

Odavpoed, toidupank, supiköökide tulek – see on kõik seal täiesti uus. Kui meil on inimesed võlgu pankadele, siis Kreekas on alati olnud komme saada poest või teenuste eest võlgu. See pole kunagi probleem olnud, maksad tagasi siis, kui saad. Nüüd on see kaasa toonud olukorra, kus väga paljud on ringiratast väga paljudele võlgu. Töötus kasvab ja inimestel pole raha argikulutusteks.

Kui palju kreeklased teenivad? „Kui kreeklane saab kätte 600 eurot, siis see on hea kuupalk ja ta on õnnelik. Mõne aasta eest oli see miinimum. Samas on lisandunud uusi makse ja teenuste hinnad on märgatavalt tõusnud. Kreekas tuleb kindlasti vähendada nende palku, kellel need on olnud põhjendamatult kõrged. Aga kui lüüa kõike ühe vitsaga, teeb see tavainimestele karuteene,“ annab Ester Laansalu aimu kreeklaste argipäevast. Hoolimata raskustest on nad oma väärikuse alles suutnud hoida.

Pikemalt saab sellest, kas ja kui palju eestlaste ja kreeklaste elu sarnaneb-erineb lugeda homsest Maalehest.