60 frakkides härrasmeest – ja kõik laulavad

 (8)
                     
Maaleht
60 frakkides härrasmeest – ja kõik laulavad
Jaani kiriku publik tänas laulumehi püsti tõustes. Esiplaanil koori president Peeter Veske. Foto: Sirle Kaisla
.

Eesti vanim, äsja sajandi künnise ületanud Tartu Akadeemiline Meeskoor (TAM) andis üle tosina aasta kontserdi ka Peterburis, renoveeritud Jaani kirikus.

Eesti vanim, äsja sajandi künnise ületanud Tartu Akadeemiline Meeskoor (TAM) andis üle tosina aasta kontserdi ka Peterburis, renoveeritud Jaani kirikus.

“Deklareerige oma viiulid ja muud keelpillid!” sõnab bussi sisenenud Vene piirivalvur. “Meil polegi neid,” kostavad laulumehed. Mundrimehe reaktsioon on kiire ja mahlakas: “H…, a mne skazali, što võ muzõkantõ!”

Piir saab siiski ületatud ja rännak jätkub Venemaa auklikel teedel. Katsumust kroonib ööbimispaik suurlinna südames Kaasani katedraali lähistel. Üheksatunnise sõidu järel ei heideta siiski magama, vaid kiirustatakse hoopis Jaani kirikusse. Peadirigent Alo Ritsing annab hääled kätte ja algab proov.

Reisiväsimuse kiuste

“Kas te olete koor või jõuk?” põrutab dirigent ja palub meestel kitsukesel altariesisel ridu korrastada. Kuuskümmend lauljat ja tiibklaver ei taha hästi ära mahtuda nii, et vaatepilt oleks kena ka läbi kaamerasilma – Tartu Ülikool on tähtsündmust jäädvustamas. Reisiväsimus annab tunda ja hääled kipuvad vajuma.

“Peate oskama kasvada!” näitab Ritsing ette, kuidas oma keha pikemaks venitada, et hääl paremini välja pääseks. Armu anda pole täiuslikku sooritust nõudval koorijuhil kombeks.

Ees on juubelisarja kolmas kontsert, kus rõhk Peterburis elanud või õppinud Eesti heliloojate lauludel. Rahvast on kogunenud poole saali jagu. Kohalike sõnul on see tubli tulemus, sest suurlinna kultuurielu on väga rikas. Eestikeelne jutt pole saalis sugugi valdav. Mõne aasta taguse rahvaloenduse andmeil oli Peterburis 2200 eestlast. Vastse statistika järgi ei ela Peterburis ühtegi eestlast, see-eest loeti kokku setud – 200!

Frakkides härrasmehed sammuvad kiriku vahekäigust lavale – enesekindlalt, väärikalt. Nagu tavaks, algab kontsert koori motoga, mille lõi 1939. aastal Kristjan Jaak Petersoni sõnadele kauaaegne dirigent Richard Ritsing: “Kas siis selle maa keel laulutuules ei või taevani tõustes üles igavikku omale otsida?”

Väsimusest pole jälgegi. Igast noodist ja pilgust kiirgab loomerõõmu. Kuigi koori liikmeil on igapäevaelus teised tegemised ja rollid, ei jää nad karvavõrdki alla professionaalidele. Kuulajad on altid muusikutega kaasa tulema ja püüavad plaksutada täissaali eest. Kõrgendatud meeleolu tekitavad ooperikoorid “Deemonist”, “Rigolettost” ja “Nõidkütist”, mida Eesti kontsertidel esitab koor koos sümfoonikutega.

Kava lõpetab Jaani kiriku kunagise organisti Rudolf Tobiase “Eks teie tea”.

Tobias vahetas Eesti koda­kondsuse Saksa oma vastu aastal 1914, kui akadeemiline meeskoor esimest korda Piiteris käis. Tõsi küll, mitte kontserti andmas, vaid taotlemas erirongi kasutamise luba sõiduks Tartust Tallinna esimesele kontserdile väljaspool kodu-
linna.

Lisapalana kõlab meie viimaste laulupidude hittlugu “Ta lendab mesipuu poole”. Read võõral maal isamaa poole õhkamisest kõlavad siin saalis eriti tabavalt. Publik tõuseb püsti.

“Venemaa pinnal sain esimest korda Mart Saare “Leelo” mõttest aru ja mul tekkis selle loo ajal väga tugev side Aloga,” nendib teist aastat TAMis laulev Siim Sutrop, kes ise esimest korda Venemaal.

“Eestlaste oma kirik on nii väljast kui seest väga ilus ja päris hea oli laulda,“ tõdeb koori president, veerandsada aastat laulnud Peeter Veske. “Kui 12 aastat tagasi Peterburis käisime, tuli meil esineda Katariina kirikus ja ülikooli aulas.”

Koori vanim liige, 46aastase lauljastaažiga Kuno Jürjenson on TAMiga Peterburis käinud ka 1977. a. “Tookord oli venekeelseid laule rohkem, seekord ainult üks. Vene inimesed on alati olnud head vastuvõtjad,” arvab ta.

Rahul meestega ja saali akustikaga on ka Alo Ritsing. Ta lööb takti esimestele “vabakava” lugudele – õhtu jätkub Fontanka kaldapealsel restoranis Tchaikovsky. Riburada lauldakse läbi repertuaari lemmiklaule. Spontaansed ülesastumised jätkuvad Piiteri pubides, kuhu seltskonnad hargnevad.

Neljandat aastat kooris laulval Jako Arulal on hommikul laulmise eest ette näidata koguni Peterburi kuulsa jalgpalliklubi särk. “Laulsime pubis mõne laulu. Külastajate ovatsioonid olid veelgi suuremad kui kirikus. Pubi pakkus tasuta õlut. Vaatasime ka jalgpallivõistlust. Mul oli seljas Viljandi klubi särk, ühel kohalikul kutil Peterburi Zenidi oma, mida enda omaga vahetada tahtsin. Ta algul keeldus, aga oli nõus, kui laulame oma tiimi laulu. Tegime esimese salmi “Meeste laulust” ja särk oligi minu!”

Peterburi üllatused

Et välisreisidel on kombeks saadikuid lauluga tervitada, kostitab koor järgmisel hommikul Eesti peakonsulit Tiina Maibergi “Karulaane jenkaga”. Lastelaulu lõbusa tantsulise tõlgendusega on akadeemilised mehed juba mitu aastat loorbereid lõiganud. Maiberg kahetseb, et tööülesanded teda eelmisel õhtul Jaani kirikusse ei lubanud.

Mõnetunnine linnatuur pakub üllatusi nii vanematele kui noorematele lauljatele. “Väga euroopalik ja puhas,” arvab Peeter Veske.

“Minu kitsas arvamus Venemaast muutus,” nendib Siim Sutrop. “Oleks tahtnud paleedesse sisse kiigata ja pompöössust lähemalt näha,” lisab Jako
Arula.

Viise jätkub tagasiteelegi. Piiripunkti jõudes ohkab noor laulja ja muusikaakadeemia dirigeerimistudeng Kuno Kerge: “Eestimaale tulles tekib tahtmine laulda “Sünnimaa, mind võta
vastu...”.”

“Milles probleem, anna hääl kätte ja teeme ära,” kostavad lauluvennad.



Kodulinn ootab

TAMi juubeliüritused päädivad kontsertidega 21. aprillil Vanemuise kontserdimajas ja 27. aprillil TÜ aulas (kutsetega).

“Kodulinna kuulaja ootused on kõige suuremad, see peaks rohkem innustama kui võõrsil laulmine, sest tahad anda parima,” lausub dirigent Alo Ritsing.

“Ega ma oma igapäevatööd ole eriti teha saanud,” muheleb koori president Peeter Veske, kes peab oma tegevusega kindlustama dirigendile “muretud” tingimused loominguks. “Tallinna kontserdil andsime, mis meil anda oli, aga Pärnusse võtsime veel rohkem kaasa. Vanemuises peame veelgi paremad olema!”

TAMis laulavad Tartu kõrgkoolide tudengid ja vilistlased. Isade eeskuju nakatab poegi ja kooris on mitu lauludünastiat.

Alo Ritsingu kõrval on koormeistriks Ritsingute kolmanda põlve esindajana Made Ritsing.



Tartu Akadeemiline Meeskoor

TAM läbi aegade

- 1912–1934 Tartu Üliõpilaste Ühendatud Meestekoor.

- 1924–1950 Akadeemiline Meeskoor.

- 1950–1951 Tartu Riikliku Ülikooli Meeskoor.

- 1951–1965 Tartu Üliõpilasmeeskoor.

-  Alates 1965 Tartu Akadeemiline Meeskoor.



Dirigendid

- 1912–1924 Juhan Simm.

- 1924–1933 Leenart Neuman.

- 1933–1974 Richard Ritsing (baritonirühmas alates 1923).

- Alates 1974 Alo Ritsing (kooris alates 1955, II dirigent 1963).

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maaleht - viimased uudised
Varest võib võita puid maha võttes
Lihtne linnupeleti jätab targad linnud üsna ükskõikseks, ka pesa võivad nad kohe uuesti ehitada.
Künnivareseid ei tohi, nagu ka kõiki teisi linde, pesitsusajal häirida ega nende pesi lõhkuda. Aga mida siis teha?
Põllul kasvav mets polegi mets?
Raiutud männid Raplamaal teeäärsel põllul.
Kui puud kasvavad põllul, ei kehti seal metsaseadus.
Timmitud maitsega kaste pani toidukonkursi kinni
Tauno Laasik keedab Peipsimaa Kogukonnaköögis Lõuna-Eesti parimaks väikeettevõtte tooteks nimetatud Manu hõrku jõhvikakastet. Esialgu oli see mõeldud juustu kõrvale, siis aga selgus, et sobib hästi ka liha, kala ja pudruga.
Lihtsaid viise, kuidas Peipsimaa Kogukonna-köök või Saaremaalt Epi talust tõusta “Eesti parima toiduaine“ konkursil võitjaks.
Fendt 828 Vario S4
24. aprill 2014 11:21
Fendt 828 Vario S4
Fendti traktoreid tuntakse asjatundjate seas kui traktorimaailma Mercedeseid, kus mugavuse, sageli luksusegi arvelt pole kokku hoitud.
Uue 800 Varioga S4-ga siseneb Fendt kompaktsete suurtraktorite järgmisse põlvkonda.
Töövõimereformist on saanud kõva vägikaikavedu
Puuetega inimeste eest võitlev Tiina Kangro leiab, et töövõimereformi plaani on kabinettides valmis teinud inimesed, kes seda sihtrühma ei tunne.
Praeguse peaministri Taavi Rõivase algatatud töövõimereform läheb nii ametiühingute kui ka liikumispuudega inimeste liidu arvates liiga kulukaks ja ei pea tähtsaks inimest.
FOTOD: Pöörane räimeolümpia Liivi lahel
Lindi meeste lappajas on Margus Jamsinski, Raivo Rehe, Aivar Mangu, Toomas Oks, Lennart Mengel, Janno Tori ja Fredi Oks. Headel saagipäevadel kulub iga kätepaar ära. Naistetöö see just pole, aga eks keegi peab püütud kalad hiljem rookima ja lauale kandma.
Räimepüügi pingeline korraldus ajab mehed arututel aegadel kastmõrdu tühjendama ning täidab laod. Räimesõbrad aga ei tea samal ajal, kus koht sisse võtta või kuhu joosta, et ometi kalamaitse suhu saaks!
Lahemaal on rahval taas rusikas taskus
“Ärimeeste tõttu on asi hull. Ma istun kodanik Häälega koosolekutel, aga ei saa aru, mis tal viga on,” ütleb külavanem Tiiu Lepnurm.
Kas tõde on selles, et Lahemaa rahvuspark ei lase seal elavatel inimestel rahulikult toimetada, või selles, et rahvusparki õieti enam nagu polekski?
Kohalikud on pahased, et vald eelistab uusasukaid
Misso mees Heinar Velkman oleks uute tulijate üle rohkem rõõmus, kui vesi oleks pandud sisse tema majja, mitte tühja naabermajja.
Samal ajal kui kogukondade ja omavalitsuste pilgud on pööratud uute maale kolijate poole, tunnevad praegused, et neid on unustatud.
Eesti mehed Islandil – Lemoga eesotsas
Teed, mida mööda Eesti mehed Islandil sõitsid, vonkelsid kui uss kiviklibu vahel.
Neljapäevaõhtuti kell 22.30 on ETV2 eetris matkasari “Eesti lipp ümber Islandi”.
Valge tüdruk Mustal Mandril, 10.
Gomas on laste koolivormiks valge pluus ning poistel sinised püksid ja tüdrukutel sinine seelik.
Ühel päeval satun instituudi ees vestlema noormehega, kes õpib ülikoolis psühholoogiat.
Mida oleks Asutava Kogu saadikutel öelda Eesti rahvale 95 aastat hiljem
Asutav Kogu tuli kokku 1919. aasta jüripäeval Estonia kontserdisaalis. “Tahame loota, et tänavune jüripäev uue lehekülje avab meie ajaloos ja uue ning õnnistusrikka ajajärgu alustab meie rahvale,” sõnas avakõnes August Rei.
1919. aasta aprillis kokku tulnud Asutav Kogu kujundas Eesti riigi näo ja andis tegevussuunised tulevastele põlvedele. Tollaseid protokolle lugedes võib veenduda, et rahvasaadikuil  oleks ka tänapäeval palju öelda.
Teadmisveerg Tuna & täna
24. aprill 2014 05:15