“ENSV” — tegevus käib nii sees kui väljas

 (13)
                     
“ENSV” — tegevus käib nii sees kui väljas
ENSV
----

Komöödiasari “ENSV” alustas ETVs möödunud pühapäeval
kl 20.30 uut hooaega.

Sarja üks stsenariste Gert Kiiler, kuidas “ENSV” uue hooaja osade kirjutamine on läinud? Kas materjali on piisavalt või tuleb nii-öelda kõvasti higistada?

Kirjutamine läks võrdlemisi kiirelt, kuid mitte kõige kergemini. Higistamise põhjuseks polnud aga mitte materjalipuudus, vaid tähtajad. Kuna võtted toimusid mais-juunis väga lühikese aja jooksul (näitlejail on ju palju muid tegemisi ka), siis tuli töö lihtsalt ruttu valmis teha.

Õnneks on meil selline tiim, kes teeb tööd suure isu ja vastutustundega ning kõik sai õigeks ajaks valmis. Ja ma usun, et ka kvaliteet ei kannatanud selle tõttu kuidagi.

Millist abimaterjali on tulnud kasutada? Kas tolle aja olustiku tõepärane edasiandmine on üldse tähtis?

Kui abimaterjali all mõelda mõningate daatumite kontrollimist, siis seda on ikka tulnud teha, aga muidu on piisanud lihtsalt oma mälestustest-teadmistest.

Kuna Villu (stsenarist Villu Kangur — E. K.) on minust umbes 15 aastat vanem (mina olen sündinud 1974), siis katame selle aja, millest meil jutt käib, kenasti ära. Aeg-ajalt aga juhtub ka selliseid olukordi, kus me ise milleski veidi kahtleme ja kui ma olen küsinud tõepärasusele kinnitust oma tuttavate käest, siis olen saanud ka väga erinevaid vastuseid.

Täiesti müstiline, et mõni asi võib kas üldse meelest minna või jääda inimestele eri moodi meelde. Ühtki konkreetset näidet kahjuks praegu pähe ei tule.

Ons aga tõepärane edasiandmine tähtis? Ma arvan, et teatud piires on küll, aga see ei tohi fanaatiliseks muutuda. Välise poole pealt on asju, mida lihtsalt ei saa kõike taasluua niimoodi, nagu see omal ajal oli. Sisuliselt tuleb aga loo huvides asju mõnikord veidi mugandada ja kontsentreerida.

Ka Eesti NSVs oli ju sees nii-öelda mitu Eestit. Tallinna ja Antsla inimestel oli kindlasti väga erinev elu — kas või selles osas, mis puudutas Soome TVd ja välismaa asju. Oleme proovinud mingeid asju nagu üldistada. On väga hea, kui suudame tolleaegset õhustikku võimalikult täpselt edasi anda ja seda ka rekvisiidid toetavad, aga kindlasti ei tohi see hakata lugu sööma. Toonitan veel kord: see pole ajalootund, vaid komöödia!

Kes sarja tegelastest on sündinud kõige lihtsamalt ja keda on olnud kõige vaevalisem sisse kirjutada?

Kuigi sarja loomisest on möödas vähem kui poolteist aastat, ei mäleta ma sellest enam eriti palju. Minu arust tulid nad kõik ühtmoodi kergelt või raskelt.

Iga sarja loomise puhul on ju kõige keerulisem panna kokku selline kooslus, mis oleks kuidagi originaalne ja samas töötaks hästi. Oleme kasutanud kõige klassikalisemat perekonnal baseeruvat mudelit, mille juures on väga raske originaalsusega hiilata.

Õnneks aitab siin ajastu, kuhu tegevus on viidud. Meie tänapäevastest asjadest (nagu pangalaenud ja kõik muu taoline) räägivad ju kõik meie seriaalid — olgu need siis draamad, komöödiad või krimkad. Meil on aga hoopis teised teemad, mis on täiesti avastamata maa.

Kas töö käigus on tulnud mõnest enda arvates väga heast teemaarendusest mingil põhjusel loobuda?

Kahjuks seab meie fantaasiale piirangud eelkõige seesama ajastu. Kuna meil pole selliseid võimalusi (ehk siis raha) retroasjade tegemiseks nagu Läänes, aga 30 aastaga on ikka kõik tohutult muutunud, siis tuleb püsida väga kitsastes raamides. Juba ajastutruu korteri või maja leidmine/sisustamine on keeruline, rääkimata välivõtetest.

Kuna elan Viljandis, pole ma Tallinna linnapildiga nii täpselt kursis kui kohalikud. Kui mina arvasin, et mingi nurga all saab ikka Viru hotelli juures välivõtet teha, siis selgus, et ega ei saa küll. Linnapilt on täielikult muutunud, kuid sellest hoolimata leidsid meie produtsendid mere ääres ja ka mujal selliseid kitsaid võttenurki, kus sai 30 aasta tagust aega teeselda.

Ja kui ka mõne moodsast arhitektuurist puutumata vaate leiab, siis pole meie võimuses panna liiklust kinni, et mõni moodne auto kaadrisse ei lipsaks.

Loomulikult piirab raha meid ka selles osas, et me ei saa priisata külalisnäitlejatega ega sõita filmima Eesti teise otsa. Tegelikult on hämmastav, et sellise eelarvega suudetakse toota nii keerulist asja.

Kui tänapäevas toimetavad seriaalid saavad minna ükskõik millisesse ärihoonesse või korterisse ja lubajaid pärast näiteks ruumide kasutamise eest sarja lõputiitreis tänada, siis meil selliseid kohti võtta pole.

Millised on selle hooaja kõige paremad palad? Kuidas on need sündinud?

Selle jätaks ikka vaataja otsustada. Ma ise olen kõige rohkem rahul siis, kui olen suutnud konstrueerida loo, millel on mitu puänti.

Ja siis, kui tegelane peab teiste eest midagi varjama ning satub seda tehes veel suurema supi sisse. Selliseid olukordi on uuel hooajal mitmeid. Enda jaoks kõige paremad palad sünnivad tavaliselt väga kergelt ja ootamatult ning kirjutavad ennast ise edasi.

Kui aga on soov teada saada, mis sel hooajal juhtub, siis ma parema meelega ei räägiks eriti midagi. Igasugu vihjamised võtaksid ära loos nii olulise üllatusefekti.

Seetõttu oleme proovinud ka osade tutvustustes, mis telekavadesse lähevad, hämada võimalikult palju. Ma ise ei kannata silmaotsaski seda, kui mulle enne mõne seriaali algust (eriti krimkade puhul) pool selle sisust ette ära öeldakse.

Stsenaristid on näinud koos tiimiga hulga vaeva, et üllatada mind sellega, kes ja kuidas maha notitakse, aga enne osa eetrisse minekut pläkutatakse see kõik mulle ette!

Olete lubanud, et sel hooajal läheb sari stuudiost välja. Mis kohad need on, kus tegevus hakkab toimuma?

Tegevust jagub nii Viru hotelli, mere äärde kui niisama loodusesse. Juba see, et Paavost on saanud taksojuht ja ta sõidab veidi ringi, annab palju dünaamilisust juurde. Ning et tegevus on suures osas päikeselisel suvel, teeb see sarja säravamaks.

Kas olete ka vaatajailt saanud vihjeid või konkreetseid näiteid tolle ajastu iseloomustamiseks? Kas neist on stsenaariumi kirjutamisel ka abi olnud?

Mina erilisi vihjeid saanud ei ole — et keegi oleks tulnud ja öelnud: “Kuule, mul oli selline lahe lugu, kirjuta see sisse!”.

Kui sõprade-tuttavatega vesteldes läheb meenutamiseks, siis midagi panen alati kõrva taha ja see tuleb kasuks küll.

Kes teevad “ENSVd”? 
- Osatäitjad: Sirje Kadak (parteitöötaja) — Laine Mägi; Ats Aavik (Sirje endine kaasüüriline, praegune elukaaslane) — Mait Malmsten; Villem Kadak (laevakapten, Sirje eksabikaasa) — Indrek Taalmaa; Pille Kadak (Sirje ja Villemi tütar) — Liisa Pulk; Paavo Kadak (nende poeg) — Tiit Sukk; Marja-Liisa (Paavo pruut) — Britta Vahur; Aadu Tuts (Sirje isa) — Felix Kark; Aino Kessner (naaber, Suure Isamaasõja veteran) — Helene Vannari; Jüri Kessner (naabrimuti poeg, miilits) — Argo Aadli; seltsimees Võsa (Sirje kolleeg, parteiametnik) — Paul Laasik; seltsimees Vokk (Sirje ülemus, parteiametnik) — Viire Valdma. 
- Lavastaja Ain Mäeots. 
- Režissöör Salme-Riine Uibo. 
- Operaator Mait Mäekivi. 
- Stsenaristid Villu Kangur ja Gert Kiiler. 
- Produtsendid Maarek Toompere, Tarmo Kiviväli (Thors Production), Age Kraus, Gerda Kordemets (ERR).

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maaleht - viimased uudised
Mesi voolab Kuremäelt Venemaale
Tagasihoidlik daam Kohtla-Järvelt väidab meeleti ääres, et kõik tema meevarud tulevad Kuremäelt. Tuttavate omad samuti. Ka Venemaa tuttavad toob ta kohale nii paiga pühadust kogema kui ka mett hankima.
Kuremäe kloostrist Venemaale suunduv meejuhe mulksub hoolimata sellest, kas Moskva Eesti toitu pooldab või põlgab.
Kas putšikolonnist pandi pihta soomuk?
Väga palju kohalik ajaleht Järva Teataja suurtest sündmustest tookord ei kirjutanud. Lisaks ilmus veel Järva Kodukaitse maleva ülema Villem Kelgo sulgest väike ülevaade, mis kuupäeval ja kellaajal kolonnid kuhugi sõitsid, kuid lähemalt juhtunut ei kirjeldatud.
Veel 23 aastat pärast augustiputši levib Järvamaal legend soomukist, mille Kaitseliidu kohalik malevkond olla Pihkvast Tallinna teel olnud kolonnist pihta pannud.
Kuidas sündis Balti keti hümn “Ärgake, Baltimaad!”
Laulu “Ärgake, Baltimaad!” algsest salvestusest pole fotosid õnnestunud leida. 1989. aasta lõpus esitasid seda Läti aasta parimate laulude saates Valdas Vasilauskas, Tarmo Pihlap ja Viktors Zemgals.
Veerand sajandi eest läbi Eesti, Läti ja Leedu kulgenud Balti kett seostub me mälus ühe kindla, just selle sündmuse tarvis kirjutatud rokklooga “Ärgake, Baltimaad!”. Ometi teame Eestis väga vähe selle autoreist ja esitajaist.
Abi jõuab hädaliseni kiiremini
Paide päästekomando operatiivkorrapidaja Meelis Hints on saanud uut süsteemi kasutada kuu aega ning hindab seda heaks.
Uus kaardisüsteem suudab leida abivajaja ka metsade ja põldude vahelt, selleks tuleb helistada telefonil 112.
Kui Eesti tudengeid napib, õpetame hoopis võõrkeeles
TTÜ keemia- ja materjali- tehnoloogia teaduskonna polümeermaterjalide instituudi puidutöötlemise õppetooli juhataja professor Jaan Kers ootab rohkem tudengeid.
Eesti soost tudengite vähesus eriti tehnilistel erialadel sunnib ülikoole üha rohkem tähelepanu pöörama välismaalaste üliõpilaseks värbamisele.
Külad oma kuulsuste kannul
21. august 2014 05:15
Külad oma kuulsuste kannul
Mõnda maakohta külastades on tavaline küsimus, et kas siin ikka lapsi ka elab ja kooliharidust antakse. Viljandimaal Suure-Jaanis saavad mõlemad küsimused õnneks jaatava vastuse. Pildil joostakse võidu ümber Suure-Jaani järve.
Kui sul pole heliloojaid Kappe, olgu vähemalt Hugo Hommik, Romeo Mukk või Eve Loode, kellega võib uhkustada Suure-Jaani vald.
Milline on parim ilm mõrvaks?
21. august 2014 05:15
Milline on parim ilm mõrvaks?
Ilma mõju kuritegudele teadis ka staardetektiiv Sherlock Holmes. Selles filmikaadris käib võitlus elu ja surma peale: Holmes (Vassili Livanov) on vastakuti oma põhivaenlase James Moriartyga (Viktor Jefremov).
Kas õnnetustel ja kuritegudel on seost ilmaoludega, sellele aitab vastuseid leida kohtumeteoroloogia.
Üksmeel, mis hämmastas kogu maailma
Balti kett lookles Eestis enam kui 211 kilomeetrit Tallinnast Rapla ja Türi kaudu Viljandisse, sealt Eesti-Läti piirini.
23. augustil 1989 moodustatud inimkett läbi kolme Baltimaa kujunes enneolematult võimsaks ja selge sõnumiga aktsiooniks. See oli tee vabadusele.
Maainimese peas sünnivad pöörased lood
Läsna külateatri etendus “Kriminaalne lugu Pulli pubis” on jõudnud kohta, kus rahvas näeb 500eurost.
Kuhjavere X külateatrite festivalil Viljandimaal meeldisid publikule eriti need lood, mille trupid olid ise välja mõelnud ja lavale seadnud.
Sada sõna
21. august 2014 05:15
Kuidas ära tunda õiget Peipsi sibulat?
Stanislav Burlakovil on põhjust rahul olla: mullune sibula- saak oli Peipsi veeres hea, tänavune veelgi parem.
Lüübnitsa sibula-kasvatajad hoiatavad, et nende kauba pähe üritatakse pakkuda importmugulaid.
Raamatud
21. august 2014 05:15
Raamatud
Ülitundlik inimene. Mis aitab, kui maailm kipub sinust üle sõitma?
Lemmiksarjad taas Kanal 2 ekraanil
Draamasarjas “Pilvede all” juhtub kolmel õel – Piretil , Maril ja Kertul – ootamatuid sündmusi.
Juba septembris toob Kanal 2 ekraanile mitu uut kodumaist saadet ja sarja, millest TeRa annab ülevaate järgmisel nädalal.
Hundid ründasid Jäärja küla lambaid
Saarde valla lambakasvataja Jüri Pärnat on juba kolm aastat kannatanud seda, et hundid tema lambaid murravad.
Teisipäeva hommikul leidis Pärnumaa Jäärja küla lambakasvataja Jüri Pärnat eest verise pildi: osa tema lambaid lebas karjamaal, kõrid läbi puretud.