“ENSV” — tegevus käib nii sees kui väljas

 (13)
                     
“ENSV” — tegevus käib nii sees kui väljas
ENSV
----

Komöödiasari “ENSV” alustas ETVs möödunud pühapäeval
kl 20.30 uut hooaega.

Sarja üks stsenariste Gert Kiiler, kuidas “ENSV” uue hooaja osade kirjutamine on läinud? Kas materjali on piisavalt või tuleb nii-öelda kõvasti higistada?

Kirjutamine läks võrdlemisi kiirelt, kuid mitte kõige kergemini. Higistamise põhjuseks polnud aga mitte materjalipuudus, vaid tähtajad. Kuna võtted toimusid mais-juunis väga lühikese aja jooksul (näitlejail on ju palju muid tegemisi ka), siis tuli töö lihtsalt ruttu valmis teha.

Õnneks on meil selline tiim, kes teeb tööd suure isu ja vastutustundega ning kõik sai õigeks ajaks valmis. Ja ma usun, et ka kvaliteet ei kannatanud selle tõttu kuidagi.

Millist abimaterjali on tulnud kasutada? Kas tolle aja olustiku tõepärane edasiandmine on üldse tähtis?

Kui abimaterjali all mõelda mõningate daatumite kontrollimist, siis seda on ikka tulnud teha, aga muidu on piisanud lihtsalt oma mälestustest-teadmistest.

Kuna Villu (stsenarist Villu Kangur — E. K.) on minust umbes 15 aastat vanem (mina olen sündinud 1974), siis katame selle aja, millest meil jutt käib, kenasti ära. Aeg-ajalt aga juhtub ka selliseid olukordi, kus me ise milleski veidi kahtleme ja kui ma olen küsinud tõepärasusele kinnitust oma tuttavate käest, siis olen saanud ka väga erinevaid vastuseid.

Täiesti müstiline, et mõni asi võib kas üldse meelest minna või jääda inimestele eri moodi meelde. Ühtki konkreetset näidet kahjuks praegu pähe ei tule.

Ons aga tõepärane edasiandmine tähtis? Ma arvan, et teatud piires on küll, aga see ei tohi fanaatiliseks muutuda. Välise poole pealt on asju, mida lihtsalt ei saa kõike taasluua niimoodi, nagu see omal ajal oli. Sisuliselt tuleb aga loo huvides asju mõnikord veidi mugandada ja kontsentreerida.

Ka Eesti NSVs oli ju sees nii-öelda mitu Eestit. Tallinna ja Antsla inimestel oli kindlasti väga erinev elu — kas või selles osas, mis puudutas Soome TVd ja välismaa asju. Oleme proovinud mingeid asju nagu üldistada. On väga hea, kui suudame tolleaegset õhustikku võimalikult täpselt edasi anda ja seda ka rekvisiidid toetavad, aga kindlasti ei tohi see hakata lugu sööma. Toonitan veel kord: see pole ajalootund, vaid komöödia!

Kes sarja tegelastest on sündinud kõige lihtsamalt ja keda on olnud kõige vaevalisem sisse kirjutada?

Kuigi sarja loomisest on möödas vähem kui poolteist aastat, ei mäleta ma sellest enam eriti palju. Minu arust tulid nad kõik ühtmoodi kergelt või raskelt.

Iga sarja loomise puhul on ju kõige keerulisem panna kokku selline kooslus, mis oleks kuidagi originaalne ja samas töötaks hästi. Oleme kasutanud kõige klassikalisemat perekonnal baseeruvat mudelit, mille juures on väga raske originaalsusega hiilata.

Õnneks aitab siin ajastu, kuhu tegevus on viidud. Meie tänapäevastest asjadest (nagu pangalaenud ja kõik muu taoline) räägivad ju kõik meie seriaalid — olgu need siis draamad, komöödiad või krimkad. Meil on aga hoopis teised teemad, mis on täiesti avastamata maa.

Kas töö käigus on tulnud mõnest enda arvates väga heast teemaarendusest mingil põhjusel loobuda?

Kahjuks seab meie fantaasiale piirangud eelkõige seesama ajastu. Kuna meil pole selliseid võimalusi (ehk siis raha) retroasjade tegemiseks nagu Läänes, aga 30 aastaga on ikka kõik tohutult muutunud, siis tuleb püsida väga kitsastes raamides. Juba ajastutruu korteri või maja leidmine/sisustamine on keeruline, rääkimata välivõtetest.

Kuna elan Viljandis, pole ma Tallinna linnapildiga nii täpselt kursis kui kohalikud. Kui mina arvasin, et mingi nurga all saab ikka Viru hotelli juures välivõtet teha, siis selgus, et ega ei saa küll. Linnapilt on täielikult muutunud, kuid sellest hoolimata leidsid meie produtsendid mere ääres ja ka mujal selliseid kitsaid võttenurki, kus sai 30 aasta tagust aega teeselda.

Ja kui ka mõne moodsast arhitektuurist puutumata vaate leiab, siis pole meie võimuses panna liiklust kinni, et mõni moodne auto kaadrisse ei lipsaks.

Loomulikult piirab raha meid ka selles osas, et me ei saa priisata külalisnäitlejatega ega sõita filmima Eesti teise otsa. Tegelikult on hämmastav, et sellise eelarvega suudetakse toota nii keerulist asja.

Kui tänapäevas toimetavad seriaalid saavad minna ükskõik millisesse ärihoonesse või korterisse ja lubajaid pärast näiteks ruumide kasutamise eest sarja lõputiitreis tänada, siis meil selliseid kohti võtta pole.

Millised on selle hooaja kõige paremad palad? Kuidas on need sündinud?

Selle jätaks ikka vaataja otsustada. Ma ise olen kõige rohkem rahul siis, kui olen suutnud konstrueerida loo, millel on mitu puänti.

Ja siis, kui tegelane peab teiste eest midagi varjama ning satub seda tehes veel suurema supi sisse. Selliseid olukordi on uuel hooajal mitmeid. Enda jaoks kõige paremad palad sünnivad tavaliselt väga kergelt ja ootamatult ning kirjutavad ennast ise edasi.

Kui aga on soov teada saada, mis sel hooajal juhtub, siis ma parema meelega ei räägiks eriti midagi. Igasugu vihjamised võtaksid ära loos nii olulise üllatusefekti.

Seetõttu oleme proovinud ka osade tutvustustes, mis telekavadesse lähevad, hämada võimalikult palju. Ma ise ei kannata silmaotsaski seda, kui mulle enne mõne seriaali algust (eriti krimkade puhul) pool selle sisust ette ära öeldakse.

Stsenaristid on näinud koos tiimiga hulga vaeva, et üllatada mind sellega, kes ja kuidas maha notitakse, aga enne osa eetrisse minekut pläkutatakse see kõik mulle ette!

Olete lubanud, et sel hooajal läheb sari stuudiost välja. Mis kohad need on, kus tegevus hakkab toimuma?

Tegevust jagub nii Viru hotelli, mere äärde kui niisama loodusesse. Juba see, et Paavost on saanud taksojuht ja ta sõidab veidi ringi, annab palju dünaamilisust juurde. Ning et tegevus on suures osas päikeselisel suvel, teeb see sarja säravamaks.

Kas olete ka vaatajailt saanud vihjeid või konkreetseid näiteid tolle ajastu iseloomustamiseks? Kas neist on stsenaariumi kirjutamisel ka abi olnud?

Mina erilisi vihjeid saanud ei ole — et keegi oleks tulnud ja öelnud: “Kuule, mul oli selline lahe lugu, kirjuta see sisse!”.

Kui sõprade-tuttavatega vesteldes läheb meenutamiseks, siis midagi panen alati kõrva taha ja see tuleb kasuks küll.

Kes teevad “ENSVd”? 
- Osatäitjad: Sirje Kadak (parteitöötaja) — Laine Mägi; Ats Aavik (Sirje endine kaasüüriline, praegune elukaaslane) — Mait Malmsten; Villem Kadak (laevakapten, Sirje eksabikaasa) — Indrek Taalmaa; Pille Kadak (Sirje ja Villemi tütar) — Liisa Pulk; Paavo Kadak (nende poeg) — Tiit Sukk; Marja-Liisa (Paavo pruut) — Britta Vahur; Aadu Tuts (Sirje isa) — Felix Kark; Aino Kessner (naaber, Suure Isamaasõja veteran) — Helene Vannari; Jüri Kessner (naabrimuti poeg, miilits) — Argo Aadli; seltsimees Võsa (Sirje kolleeg, parteiametnik) — Paul Laasik; seltsimees Vokk (Sirje ülemus, parteiametnik) — Viire Valdma. 
- Lavastaja Ain Mäeots. 
- Režissöör Salme-Riine Uibo. 
- Operaator Mait Mäekivi. 
- Stsenaristid Villu Kangur ja Gert Kiiler. 
- Produtsendid Maarek Toompere, Tarmo Kiviväli (Thors Production), Age Kraus, Gerda Kordemets (ERR).

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maaleht - viimased uudised
Vargad tagastasid pihta pandud paadi
Paat
Külaskäik Eesti vanima viupesa juurde
See lehtede vahelt vilksamisi paistev oksahunnik 16 meetri kõrgusel kase otsas on tegelikult Eesti vanim viupesa, kust 32 aasta jooksul on tuule tiibade alla saanud 39 noort hiireviud.
Neeruti maastiku­kaitsealal Patermäe nõlval asub Eesti vanim viupesa. Et Eesti Ornito­loogiaühing valis viu 2015. aasta linnuks, on juuli alguses just õige aeg selle rekordpesa juurest läbi astuda.