Rahvuskultuuri Keskus vahendab paikkondlikele kultuuriprogrammidele üle poole miljoni euro

                     
Maaleht
Rahvuskultuuri Keskus vahendab paikkondlikele kultuuriprogrammidele üle poole miljoni euro
Foto: Vallo Kruuser, Eesti Ekspress

2012. aastal andis Kultuuriministeerium Rahvakultuuri Keskusele koordineerimiseks üle seitse toetusprogrammi ehk paikkondlikku kultuuriprogrammi, mille põhialused lähtuvad UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsioonist.

Paikkondlikud kultuuriprogrammid on: Setomaa kultuuriprogramm, Vana Võrumaa kultuuriprogramm, Mulgimaa kultuuriprogramm, programm „Kihnu kultuuriruum“, programm „Saarte pärimuslik kultuurikeskkond“, Virumaa pärimuskultuuri programm ning Peipsiveere kultuuriprogramm.

Kõigi programmide ühine eesmärk on väärtustada ja taaselustada Eesti eripalgelistele kultuuriruumidele omast elulaadi, tavasid ja kombeid, oskusi ning keelelist eripära, aidata kaasa vaimse ja materiaalse kultuuripärandi säilimisele, taastumisele ning arengule ja laiendada kohalikus kultuuris osalejate ringi, sidudes just noori esivanemate keele ja kultuuripärandiga.

Tänaseks on programmide taotlusvoorud lõppenud ning erinevatele projektidele on eraldatud kokku ligi 560 000 eurot.

- Setomaa kultuuriprogrammi taotlusvooru laekus 98 taotlust, millest said rahastust 84 projekti;
- Saarte programmist küsiti toetust 47 projektile ning nõukogu kiitis heaks 38 projekti;
- Kihnu kultuuriruumi programmi nõukogu otsustas toetada 26-st projektist 23;
- Vana-Võrumaa kultuuriprogramm - taotlusi 47, rahastati 37;
- Mulgimaa kultuuriprogramm - taotlusi 42, rahastati 35;
- Peipsiveere kultuuriprogramm - taotlusi 18, rahastati 12;
- Virumaa kultuuriprogramm – taotlusi 34, rahastati 22 projekti.

Programmidest toetatavad valdkonnad on pärimuskultuur, pärimuspõhine uuslooming, keel ja haridus, teadus-ja arendustegevus, meedia ja mainekujundus.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maaleht - viimased uudised
“Tuna & täna” päevakild: 26.07.2014
Tuntuima setu rahva lauliku Anne Vabarna lapselaps Jalmar Vabarna.
Head annepäeva!
Ilmar Teevet viis Vändra OÜ piimanduse tõusule
“Investeerime ka uude põllutehnikasse, sest korraliku söödabaasita kõrgeid tulemusi ei saa,” teatab OÜ Vändra juhataja Ilmar Teevet.
Vändra OÜ juhataja Ilmar Teevet on viimas­tel aastatel valmis ehitanud mitu laudakompleksi ja suurendanud piimakarja aastalüpsi enam kui 11 tonnini lehma kohta.
Muhulased asutasid lambakolhoosi
Katrin Põld (paremal) ja Kadri Tali ütlevad, et lammastega tegelemine on olnud pidev õppimine, kuid midagi ülejõukäivat pole kolhoosis ette tulnud. Ühiselt saab takistustest kergemini üle ja rõõmud on suuremad.
Suvemuhulased võtsid hulga peale lambad, kes suviti nende maid rohust puhtaks söövad ning külma aja ühises talvekorteris veedavad. Kari kasvab ja karjamaid on rohkem, kui lambad süüa jaksavad.
Jaan Arder
Tabasalu perepäeval sai külastada kohapeal kirbuturgu ja laata. Õhtul tegi meeleolu Outloudz ja Apelsin.
Eile õhtul suri 62-aastasena laulja ja muusik Jaan Arder. Delfi andmetel leiti armastatud laulja surnukeha eile tema Lasnamäe korterist.
Lapsed saavad rohkem puu- ja köögivilja
Otepää lasteaia mudilased Oliver, Kristina, Kerti, Merelle ja Margo armastavad värsket puu- ja köögivilja väga.
Saabuvast koolisügisest kasvab toetusraha, mille eest saab pakkuda värsket puu- ja köögivilja lasteaialastele ning 1.−5. klassi õpilastele.