Sirvilauad loevad aega

 (1)
                     
Sirvilauad loevad aega
Foto: Sven Arbet

Maavalla Koja väljaantud sirvikalender arvab aega muistsete esivanemate viisil, kuid samas tänapäeva inimesele mõistetavalt.

Kui tänavune kalender veel seinale riputamata või lauale asetamata, tehke seda nüüd. See võib olla ka harjumuspärasest teistsugune, näiteks selline, mille järgi on kätte jõudnud 10 222. aasta ja sydakuu.

Nõnda mõõdab aega Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koja sirvikalender. Samamoodi tegi seda muistne maarahvas.

Ajaarvamise alguseks on võetud Billingeni katastroof - sündmus, mille käigus murdis hilisjääaegse Balti jääpaisjärve vesi väljapääsu ilmamerre. Veetase langes mitukümmend meetrit ja vee alt vabanes suur osa Eestimaad. Maausuliste sõnul võiks seda sündmust nimetada Maa sünniks.

Tänapäevane sirvikalender on trükitud paberile, vanasti olid sirvilauad lõigatud puusse. Vanu sirvilaudu on ka alles, neid hoitakse muuseumides. Nüüdisaegseid antakse välja 31. korda.

Et moodsa maailma inimene suudaks muistsel viisil aega arvates järge pidada, on nüüdisaegsesse sirvikalendrisse lisatud ka praegusel ajal käibel olevate kuude nimed. Samuti ohtralt selgitusi. Näiteks selle kohta, milliseid nädalapäevi tähistavad päevaruunid.

Päevaruunide kohale on kantud tähtpäevamärgid. Näiteks sydakuus ehk jaanuaris ootavad meid ees korjusepäev ja taliharjapäev - 14. ja 17. kuupäeval. Esimesel neist pöörab karu teise külje ning hakkab teist käppa imema, teisel on poole peal loomade toit. Need tähtpäevad pole tundmatud ka n-ö moodsas rahvakalendris.

Radokuu ehk veebruari teisel päeval on pudrupäev, mis poolitab inimeste toidu. Sama kuu 24. päeval aga ootab meid tänavu ees liugupäev. Päev on tuttav, nimi võõram, kuid kirjeldab päeva sisu üsna täpselt.

Lisaks tavapärastele kuufaasidele näitavad sirvid ka nn kõva ja pehme aja algust. Pehme ehk mäda aeg on hea lagundaja ning määndaja. Siis raiutakse võsa ja hävitatakse kahjureid, külvatakse-istutatakse kõike, mis kasvatab alla. Kõval ehk kalgil ajal lõigatud puu ei mädane, haavad ei lähe halvaks. Siis külvatakse kõike, mis kasvatab peale. Aasta kõige kõvemad ajad on radokuu ümbruses, mil lõigatakse ehituspalk ja muu tarbepuu.

Näiteks homme, sydakuu 9. päeval on täiskuu kõva algus. 13. algab pehme aeg, 18. kõva, 24. pehme ning 28. jälle kõva.

Kõvad ja pehmed ajad ei tühista noore ja vana kuu üldtuntud tähendusi. Kõik, mis kasvama peab, tehakse ikkagi noore kuuga, ja mis hävima, vanaga.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maaleht - viimased uudised
Eestis käib maavanemate vahetamine
Rakvere Ööjooksu korraldaja Marko Torm on ise ka maratoniga hakkama saanud.
Tänavu sai või saab otsa seitsme maavanema ametiaeg, lisaks siirdus Lääne maavanem Innar Mäesalu Riigikokku.
Valge kirmega kaetud nulud
23. oktoober 2014 14:16
Valge kirmega kaetud nulud
Valkjas kirme nulu okste alaküljel vihjab nulu-pahktäi tegutsemisele.
Mul on aias umbes kahe meetri kõrgune nulg.
“Tuna & täna” päevakild: 23.10.2014
Edson Arantes do Nascimento ehk Pelé.
Head Pelé sünnipäeva!
Haljava robotlaut valmis toetuste abita
Veterinaari haridusega Haljava OÜ loomakasvatusjuhi Aavo Mooste jaoks on esmatähtis lehmade heaolu.
Kuna PRIA laudaehituse toetusraha sai mitme aasta eest otsa ning piimahind langeb, on uued robotlaudad tänavu tõeline haruldus.
Kaardid kui Vene ajal: õiget kohta raske leida
Sillaotsa talumuuseumi varahoidja Jüri Kusmin, juhataja Kalju Idvand ning nõukogu liige Jürgen Kusmin on mures: külastajate teekond rehepeksumasi- nate ja omatehtud traktorite väljapanekuni võib vigase internetikaardi tõttu rappa minna.
Arvukad internetikataloogid juhatavad kätte ka asutuse või ettevõtte asukoha kaardil, kuid sageli teevad seda eksitaval moel.
Aed talveks hiirevabaks
23. oktoober 2014 09:00
Aed talveks hiirevabaks
Pange mürksööt külilikeeratud plastpoti või torujupi sisse, et vihm otse peale ei sajaks.
Kui oktoobri lõpus lõksud ja mürksööt välja panna, on plats aastavahetuseks puhas.
Valga linnalehmad on ikka veel alles
Isegi ametnikud möönavad, et kui Valga vanamemmelt loomad ära võtta, võib ta elutahe kustuda.
Jaanuaris lubas kuurist laudaks kohandatud hoones kaht lehma ja kaht vasikat pidanud 82aastane Valga memm, et müüb loomad kevadel ära.
Kummikud ei tundu enam kummikud
23. oktoober 2014 05:15
Kummikud ei tundu enam kummikud
Kontsaga botikud. Sooja voodri ja lukuga mudel, mis sobib eriti hästi pükstega kandmiseks.
Tavaline kummik, mida praegusel vihmasel ja porisel ajal otstarbekas kanda, on aastatega saanud erksad toonid, paelad ja lipsud.
Juristi nõuanne
23. oktoober 2014 05:15
Juristi nõuanne
NELLI LOOMETS
Kui käsi on vallamajas sees, saab külateater hakkama
SEE Teater Erki Aule lavstusega “Limonaadi Ets”. Mängivad (vasakult) Ago-Allar Jürise, Vello Nõupuu, Marika Matvei, Meeli Piirikivi, Indrek Pangsepp, Gerda Raidla ja Andres Urb.
Ehkki riik harrastusteatreid ei toeta, püsib näitemängu tegemine maal jätkuvalt elus.
Oli üks kena muru- ja seenesuvi
23. oktoober 2014 05:15
Oli üks kena muru- ja seenesuvi
Seeni oli sel aastal nii palju, et andis metsast välja vedada.
Tänavune vegetatsiooniperiood andis rekordilisi saake nii põldudel kui metsas.
TIIT UUSOJA majandab Käina lahe ääres
“Saare peal kasumit ei teeni, aga kui päris kahjumisse jääks, siis lihaveiseid küll ei peaks,” teatab Ado-Tooma talu peremees Tiit Uusoja oma loomade juures Kassaris.
Ado-Tooma talu peremees Tiit Uusoja hooldab oma lihaveistega Käina lahe äärseid alasid Kassari maastikukaitsealal.
Raamatud
23. oktoober 2014 05:15
Raamatud
Suur veinijuht.
ANDRES TAMM on aretanud Eesti parima karja
“Tahan piimamajanduse arendamiseks ära kasutada kõiki võimalusi. Palju on veel juurde õppida, et paremini teha, edasi minna,” arutleb Andres Tamm.
Soone Farmi OÜ juhataja Andres Tamm Nõo vallast on aretanud oma holsteini tõugu piimakarja tootmisnäitajatelt üheks vabariigi parimaks. Karja väljalüps on juba ligi 12 400 kg lehma kohta aastas.
ARNE TAMM hooldab rannaalasid
23. oktoober 2014 05:15
ARNE TAMM hooldab rannaalasid
Arne Tamm majandab loodusega kooskõlas – hooldab lihaveistega kaitsealasid ja kaitseb seeläbi ka veelindude rändeteid.
Arne Tamm harib koos perega üle 900 ha maid ja karjatab lihaveiseid Haapsalu lahe ääres Silma looduskaitsealal.