Üks krutskeid täis poetess

 (2)
                     
Maaleht
Üks krutskeid täis poetess
Foto: Kristjan Lepp, Kroonika/SCANPIX
.

Ave Alavainu lubab seitsmekümnenda sünnipäeva puhul esitleda Kärdlas oma uut raamatut, mille pealkirja, ütleb ta, veel isegi ei tea.

Sel neljapäeval, 4. oktoobril, saab seitsmekümneaastaseks poetess Ave Alavainu. Sel puhul esitleb ta Kärdlas (kell 13, äkki keegi veel jõuab) uut raamatut, mis on järjekordne kirjandusdisain (koostöös Ilona Gurjanovaga). Ja nagu krutskeid täis Avele kombeks, teatab ta lõbusalt, et oma üllitise pealkirja saab ta ise ka alles esitlusel teada.

Ave Alavainu on olnud ka üks maalehtlastest, aastail 1994–1996 pidas ta Hiiumaa korrespondendi ametit. Aga ega püsiv töökoht või enese ohverdamine kellelegi/millelegi muule pääle kunsti pole tema loomuses.

Teed viivad Ave Vitasse

On mindki mõnikord rajad Kärdlasse Ave Vita keskusse kandnud. Üht sellist puhku on kolm aastat tagasi meenutanud Jan Kaus: “Ma polnud varem Alavainu majas käinud, seda huvitavam oli seda vaikset ja väikest vaimukeskust külastada, pealegi mõlkus mul meeles lõppeva aasta üks efektsemaid žeste – Ave kinkis oma suvises aias Elo Viidingule Betti Alverile kuulunud käevõru. Kuid kõige toredam hetk oli Ave köögis.”

“Ei mäletagi enam, mida täpselt rääkisime, see polegi tähtis. Saabus kummaline moment valguse ja pimeduse vahel, mil hämarus hakkas nurkades tihenema, justkui kooks seda lahti kõiksuse ämblikema ise, seejärel hakkas see ühtlaselt kõigele laskuma ning Ave süütas uue sigareti ja küünla laual.”

“/.../ Ave seisis meie ees nagu kähisev Pipi, kelle väike väänik ei andnud asu, sest ta lõpuks suureks kasus. Kuid tema köök tundus korraga asuvat maailma keskpunktis. Sekundid venisid nagu mesi, minutid hangusid nagu vaha, olime ajas nagu kuldmünte täis meremehekastil ning meid kandis pehme pimeduse ookean. Lahkudes puhus Ave meile teele kaasa seebimulle.”

See on mulgi meeles, ere-eredalt. Üldse nood Ave festivalid-olengud: tänavu on plaanis üks viimaseid. Aga Alavainu või – nagu ütleb ta hää sõber Juku-Kalle Raid – Alavanuri puhul pole kunagi miski päris kindlalt viimane.

Nimelt ajab ta taga numbrimaagiat. 12.12.12 leiab aset järjekordne festival, mis kuulu poolest pühendet eesti naisluulele, tänasele ja hingavale.

Eriline kodu

Kes kordki Alavainu juures käinud, tunneb tolle klubi-kodu erilist boheemlikku vaimu. Külalised tohivad nt suitsetada või alkoholi pruukida üksnes Ave toas, ta voodiserval, või siis vahel ka köögis. Mitte aga maja ees või muudes ruumides, kus toimub sündmusi.

Juulis 2011 rääkis Ave ETVs Ivar Soopanile: “Mulle meeldib, kui inimesed käivad Kärdlas ja näevad, et üks ilus maja on. Ja aknad, aknaraamid olid üleüldse nõukogude ajast saadik uuendamata. Kuna veebruaris eelmine aasta läks maja kaitse alla, siis muinsuskaitse valvsa silma all nüüd pannakse peale linaõlivärvi, mis ei hakka kestendama nii kergesti, nii lühikese ajaga vähemalt, peab oma 50 aastat vastu. Ja maja tervise pärast ka muidugi.”

2008 rõõmutses Alavainu Postimehes, kui üks politseiametnik oli abi vajanud kodanikuga kirjavahetust pidanud luulevormis. Siin avaldub ta tõeline, luuleline, kõiki ja kõike luuleks moondav olemus (“Riigieelarve ja finantskriis luulevormi”, 5. XI 2008).

Ta kirjutas: “Pooled ajaleheartiklid võiksid ju luulevormis olla. Ja riigikogusse puutuvad materjalid! Ja eelarve! Ning kui lõbusaks muutuks ülemaailmne majanduskriis, kui seda pisut vemmalvärsistada. Luuleteoorias on täiesti olemas mõiste tarbeluule. Ja seda on vist iga eestlane vajadusel loonud.”

Ametnikuhing ta pole

Alavainul on suurt joont ja stiili: igast oma sammust teeb ta performance’i – on lipuheiskamisi, üllatusesinejaid, trikke (nagu Betti Alveri käevõru ootamatu kinkimine Elo Viidingule, kes selle omakorda kunagi peab edasi kinkima ...).

Õhtulehele ütles ta 19. XII 2011: “On olemas maksimalistid ja perfektsionistid. Kõigil, kes midagi korraldavad, peaksid need iseloomujooned olemas olema, ehk kui midagi teha, siis korralikult!”

Alavainu on ju eesti filoloog, näitleja (Vanemuise stuudiost), pidanud ajakirjaniku- ja õpetajaametit. Ja korraldanud kultuuri, aga seda vaid hääs mõttes: nii et ka korraldatud saab. Ametnikuhing ta pole.

Vahel on tunne, et too noore Alavainu loodud laul, mis kannab endas kogu maailma rahutust ja iha, laulab end poetessi sisimas tänini (isegi kui ta nimetab end rumalaks vanainimeseks, kes oma tervist hoida ei oska):

Oo, ema, ütle, miks on loodud öö! / Eks see on vanakurja enda töö, / et hardust täis on iga õhupoor / ja uinuda ei saa su tütar noor? // Oo, ema, ütle, miks on loodud kell! / Eks selle tegi mõni põrgusell, / et veri soontes kellarütmis taob / nii nagu ähvardades: noorus kaob? // Oo, ema, ütle, miks on loodud voodi! / Eks ole seegi kurja kiusu moodi: / pean üksi hõõguma siin palakate vahel, / kus oleks väga hästi ruumi kahel! // Ja ütle, ema, miks on loodud Kuu: / ta on ju põrguvürsti enda suu, / mis kamandab: “Hõi, lirva, kanna vilja, / sest varsti on võib-olla juba hilja!” // Oi ema, ema! Mul ei ole und. / On põrguöö. Kell teatab: Tund. Ja: Tund. / Kukk veel ei kire. Kaugele jäi eha. / Ja minu koormaks on mu enda keha, / mis lausa kisendab end ära andma / ja kas või ... kas või põrguvilja kandma!



ELUKÄIK

Ave Alavainu

- Sündinud 4. oktoobril 1942 Tartus

Haridus

- Tallinna Pedagoogikainstituut ja Tartu Ülikool, eesti filoloogia 1967

- Vanemuise lavakunstistuudio 1968

Töö

- Ajakirjanik Edasis, Pikris, Maalehes

- Asendusõpetaja, pioneeride maja direktor, huviringide ja kooliteatri juht, Ave Vita esimees ja festivalikorraldaja

Looming

- Avaldanud luule-, laastu-, mälu- ja olmepildikogusid, romaane, debüteeris luulekoguga “Väga väike värsiraamat” (1973)

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maaleht - viimased uudised
Isegi lakad on suvitajaid täis (2)
1. august 2014 11:16
Isegi lakad on suvitajaid täis
Eesti tüdruk Helena Braun ja Sitsiilia noormees Giuseppe Zenone andsid Toomarahva talu heinalakale kõrge hinde – mugav, õhurikas, ja une lõppedes oli päike juba kõrgel.
Olematu talv, külm kevad ja vihmane juuni võtsid turismiäriga tegelejatel nutuvõru suule.
Suvi – heade mõtete kogumise aeg
Annely Adermann Hispaanias Port Aventura lõbustuspargis indiaanlaste külas pärast hullu sõitu Ameerika mägedel.




Kindlasti on osa tele- ja raadiorahvast oma suvepuhkusega juba ühel pool, õnnelikud on need, kes oskasid selle just juulisse sättida.
MAALEHE VIDEOD: Kui Kurgja rahvas kuldsel aal…
Rakendisõit pani proovile nii hobused kui ka võistlejad. Fotol võistlejad Nele Tomson, Robert Udalov ja eesti tõugu mära Rosanova, kelle omanik on Maie Kukk.
Kus võis näha ühel päeval Karl-Erik Taukarit ning Eesti oma tõugu veiseid, hobuseid ja vutte? Vastus: seal, kus esimest korda peeti ohustatud tõugude päeva ning võeti üles saade “Lauluga maale”.
Küsitlus: Kas teile meenub, millal viimati lakas magasite?
KARL- MARTIN SINIJÄRV
Salat melonist kausis
31. juuli 2014 13:09
Salat melonist kausis
Eriti värskendavalt mõjub, kui puuvilju on enne serveerimist külmas hoitud.
Suvi on puuviljade kõrghooaeg, mil neid nautida ning isu korralikult täis süüa.
Lottemaal sajab arvamusterahet (3)
31. juuli 2014 12:18
Lottemaal sajab arvamusterahet
Tuntud reisisell koer Klaus lubab lapsi oma kohvrisse ning näitab omapäraselt maakaardilt, kus ta kõik käinud on.
Pärnumaal värskelt uksed avanud Lottemaa teemapark tõmbab iga päev kohale üle tuhande külastaja, aga tekitab ka vastakaid arvamusi.
Roostehaiged pirnipuud
31. juuli 2014 11:53
Roostehaiged pirnipuud
Oranžikad laigud lehel näitavad, et pirnipuud on tabanud näsarooste.
Möödunud aastal ilmusid minu noore pirnipuu lehtedele roostekarva laigud ning lehed kuivasid.
Katk ähvardab: seakasvatajad on valmis halvimaks
Veterinaarinspektorid Vija Ritina ja Igors Jermakovs valmistuvad seafarmi kontrolliks Lätimaal Rēzekne rajoonis. Läti on kuulutanud välja hädaolukorra, seakatk on levinud ka riigi põhjapiirile Eesti külje alla.


Sigade väljas pidamise keeldu on laiendatud kogu Eesti territooriumile ning seakasvatajad on sulgenud oma farmid nii võõrastele autodele kui söödale.
Ühine puidumüük annab omanikule parima tulu
TÜ Eesti Puidumüügikeskus tegevjuht Einar Rannula (paremal) ütleb, et käesoleva aasta siht on vahendada minimaalselt 500 000 tihumeetrit oma metsaühistutest liikmete ümarmaterjali müüki.
Visa, kuid järjekindel metsaomanike koondumine ühistutesse tingib, et ühistutel on vaja ka ühtset kanalit, mille kaudu liikmete metsadest raiutud puitu realiseerida.
Tiiki tuleb kraaniveega täita, et kalad ellu jääksid
Marge Kikkas ja Riko Voog askeldavad Härjanurme Kalatalus forellidega, kes kuumadega ilmadega ei võta sugugi kaalus juurde.
“Põud on vägev, läkski nii, nagu arvasin,” räägib Maalehe ilmatark Ilmar Tiismaa viidates päevadele, mil 30 soojakraadi tunduvad juba täiesti tavalisted.