AT on aeglaselt süvenev, nõdrameelsust ehk dementsust põhjustav närvisüsteemihaigus, mida tavaliselt diagnoositakse üle 65aastastel inimestel. Haigestumus on üle 65aastaste inimeste populatsioonis 1% aastas ning levimus üle 85aastaste seas on üle 50%. Kõige olulisem AT riskifaktor on vanus. Vähemolulised riskifaktorid on naissugu, AT esinemine perekonnas, Downi sündroom ja madal haridustase. Haiguse avaldumine: mälu- ja kõnehäired, meeleolu kõikumine, ärritumine, agressiivsus, võimetus ära tunda tuttavaid objekte ja isikuid jne.

***

PEALT KUULDUD

Mees: “Nojah, eesti mehe keskmine eluiga on 65. Ma olen aastaga juba ära teinud.”
Arst: “Jah, eks naised elavadki meestest kauem.”
Mees: “Naised elavad kauem, sest nemad ei muretse nii palju. Meeste häda ongi selles, et nad muretsevad. Et kas saab pudeli jaoks raha kokku või ei. Naistel seda probleemi pole.”

20. juuli 2007, Mustamäe polikliiniku taastusravi osakond