Talumehe vili jõuab Rootsi ja Taani
Puide talu vanaperemees Endel Nurm oli üks neist eestlastest, kel 1945. aastal tuli läbi teha vangitapp Venemaale. "Isa ainuke soov vangis oli: saaks ainult tüki rukkileiba! Saaks veel kordki elus kõhu leivast täis!" meenutab Mati Nurm.
Nüüd on kõik talupõllud vilja täis külvatud - leivast enam puudust ei ole. "Ema ja isa nägid lõpuks ka talu taassünni ära, nad olid ääretult õnnelikud!" meenutab Puide talu praegune peremees Mati, kes kasvas seitsmelapselises peres ja sõjajärgses kitsikuses. Mati õdedest-vendadest on tuntuim Kaul Nurm, talupidajate keskliidu peadirektor.
"Võhma meil on! Olen ise kõva spordipoiss olnud ja jaksan ka talus kõike teha! Isa alustas talutöödega juba 14aastaselt. Pärast sõja lõppu tuli jalgsi Saksamaalt Eesti poole, aga Brestis võeti kinni, pandi vagunisse ja saadeti Venemaale näljapajukile, sest sõdis Saksa poolel," räägib Nurm.
Sajandist pikem taluelu
Nurmede talupere ajalugu rullub lahti otse avaral taluõuel - vana ait on ehitatud aastal 1882. Kõrval aasta hiljem valminud maja, kus Mati Nurm perega ka praegu elab. Õdus saun, vana kuivati ja kaugemal maantee ääres uus võimas seemneviljakuivati koos laoga, ehitatud aastal 2003. Ääretult korras ja kaunis taluõu, siin-seal kiviktaimlad, peenrad, lastelaste mänguplatsid ja katusealune kaminanurk.
Nurme emapoolne vanavanaisa ostis Puide karjamõisa Hummuli mõisnikult 1870ndate algul, kümmekond aastat hiljem jagati suur karjamõis kahe venna vahel pooleks. Siin, praeguses Puide talus, oli Mati ema Selma Maria lapsepõlvekodu, isal oli tõsine talupidamine Puhjas Puskari talus.
"Puhjas oli isal ja emal esimese järgu tõukari, mille kommunistid Raadile ajasid, kui talu üle võeti ja ema talust välja aeti," meenutab Mati Nurm.
Pere kolis algul Valgamaale Puide tallu ema lapsepõlvekoju. Sinna ei jäädud aga kauaks, sest seitsmelapseline pere pidi tegema jänesehaake, elama siin-seal, et pääseda küüditamisest.
Alles 1963. aastal jõuti Puide tallu tagasi. "See oli masendav vaatepilt, majakatus auguline, õu takjaid ja ohakaid täis." Peale elumaja ja aida polnud midagi alles. Vanemad hakkasid pidama lehma ja vasikat, tasapisi läks elu rööpasse.
Pärast Tõrva keskkooli lõpetamist ja sõjaväge hakkas Mati koos abikaasa Helgiga 1973. aastast kasvatama varajast köögivilja ja sibullilli.
"Kasvatasime kurki, tomatit, varajast kapsast - kõik läks Venemaale müügiks. Kaup auto peale, öösel Leningradi, hommikul turule ja öösel jälle tagasi. See oli jube töö! Silmad olid magamatusest peas punased kui angoora jänesel!" meenutab Mati köögiviljaaega ja seda, kuidas põllul rebenes kapsas lõhki, sest nii palju ei suudetud turule vedada.
1980ndate algul otsustasid Nurmed köögiviljaga mässamise lõpetada ja läksid üle sibullilledele.
Alustas tühjade kätega
"1991. aastal otsustasin taluga alustada," ütleb Nurm. Põllumajandusest polnud tal mingit ettekujutust, ta oli töötanud Valga KEKis ja EPTs töödejuhatajana.
"Ma ei olnud meetritki kündnud ega kultiveerinud, rääkimata külvamisest."
Esimene talv läks Venemaal tehnika hankimiseks, tuli esimene Belaruss. Juko külviku ja kultivaatori sai Valgast. Tagasi anti 25 ha maad, Nurm pani maha kaera ja otra.
"Olen kasutanud iga võimalust maa ostuks. Kui sovhoosi õigusjärglastel asi soiku jäi, harisin ka selliseid põlde, mis olid mitu aastat söötis olnud. Olen võtnud 250-300ha põlde üles nii, et võsa oli traktorist kõrgemaks kasvanud. Väga raske aeg oli, tihti pidi mõtlema, kust perele leib lauale tuleb," meenutab Nurm talupidamise algust.
Matil ja Helgil on kaks last. Praegu on talus täistööjõuna abiks noorperemees Ahti, tütar Kristiina koos väimehega käivad abiks suviti. "Puhkuste ajal aitavad talutöödes kõik - ja õu on ka lapselapsi täis, seetõttu ehitan oma perele õue peale veel suvemaja," räägib Mati.
Tänases Puide talus haritakse ligi 800 ha põllumaad, hooajatöödel on abiks paar palgatöötajat.
"Tänavu on rukis tallu tagasi jõudnud," ütleb rahulolevalt peremees, kes on rajanud rukki eliitseemne põllu.
Nurm kinnitab, et ehkki agronoomi haridust tal pole, on ta kaanest kaaneni kõik agronoomia õpikud läbi tudeerinud ja teadmisi täiendanud ka Taanis kursustel. "Kui taluga tegeled, siis valdkond, millega pead kursis olema, on
ääretult lai, pead tundma tehnikat, agronoomiat, taimekaitset ja väetamise trikke, olema varustaja ja turustaja."
Puide talu ekspordib seemet välismaale
Mati Nurm on üks väheseid talumehi, kes ekspordib oma herneseemet Rootsi, 40 tonni herneseemet viidi Leetu.
Eelmisel sügisel läks 120 tonni talinisu seemet Ukrainasse, mõnisada tonni on läinud ka Valgevenesse, Venemaale ja Leetu. "Maade ring, kuhu Puide talu ekspordib, on päris lai," tunnistab peremees rahulolevalt.
Mati Nurm on üks TÜ Kevili asutajaliikmetest ja praegu Kevili nõukogu liige. Kevili ühendab umbes sadat teraviljakasvatajat üle Eesti. Kevili kaudu on juba aastaid otsitud sobivamaid müügikohti nii rapsile kui viljale. Raps läheb Miltola tehasele Soome, samuti Werol Tehastele.
Kevili viljalastiga Taani
Nurm on rahul, et Kevili viljaeksport viimasel ajal nii edukalt edeneb.
Tänavu kevadel saadeti Kunda sadamast esimene toidunisu laev umbes 4000 tonni viljaga Taani, Puide talust läks sinna 500 tonni vilja. "Saime Taanist parima hinna, ükski Eesti ostja ei suutnud meile seda pakkuda!"
Nüüd on Kevili meestel veelgi ambitsioonikamad plaanid: viljaäri tahetakse tõsiselt laiendada ja teha tänavu kaupa juba 50 000 tonni viljaga.
Eesti Kaunviljakasvatajate Ühistu juhatuse liikmena kinnitab Mati Nurm, et see ühistu ühineb Keviliga, sest maaorganisatsioonides ei tohiks olla nii palju killustumist. Ta toob eeskujuks lätlaste Latrapsi, mis ühendab kolmandiku Läti põllumeestest. "Üksikuna olete vahendajate meelevallas kui vitsaraod!" innustab Nurm põllumehi Kevilisse koonduma.
Üks unistus on Puide talu peremehel veel - et põllumehed asutaksid oma põllumeeste panga. "Miks me peaksime pidevalt oma raha Rootsi pankuritele kinkima? Miks ei võiks see jääda meie endi taskusse?" küsib Nurm.
Väärt nõu
MATI NURM: Soovitan tõsistel teravilja- ja rapsikasvatajatel ühineda tulundusühistu Kevili alla, sest koos oleme tugevamad ja meie ühisostud, -müügid jätavad rohkem raha põllumehe taskusse.
Puide talu
• Hummuli vald, Valgamaa.
• Põllumaad haritakse ligi 800 ha, sellest omandis on üle 600 ha, lisaks on 156 ha metsa.
• Pikaajaliste lepingutega kasutatakse 1-2 palgatöötajat.
• Talinisu kasvab 170, oder 280, suvinisu 100, raps 200 ja rukis 12,5 ha-l. 100% põllupinnast on külvatud sertifitseeritud seemnega. Sertifitseeritud seemet toodetakse sel aastal
315 ha-l, suurele osale sellest on külvatud super-eliit- ja eliitseeme. Tänavu hernest ei külvatud, mullu oli seda 33 ha-l. Teraviljasaak on
5 t/ha, raps 3,5 t/ha.
• Talus on kaks New Hollandi kombaini ja neli Fendti tüüpi traktorit.
Allikas: Maaleht
