Puidu hind sõltub nii USAst kui Venemaast
Puiduhindade dünaamikas on oma seaduspära, mis on seotud varumise intensiivsuse ja puiduturule teistest riikidest pakutava toormega.
Kuna metsatööde tippaeg on reeglina talvekuudel, siis jaanuarist suve alguseni püsivad hinnad stabiilsed või on nõrgas languses. Aasta teisel poolel need tavaliselt tõusevad, kuna suvel on raietööde maht väike ja talvel varutud puit saab otsa.
Vene tollimaksu mõjud
Praegused metsamaterjali hinnad on ligikaudu samal tasemel eelmise aasta suvega. Arvata on, et erinevalt eelmisest aastast väga suurt kasvu oodata ei ole, kuigi aasta teisel poolel peaks mõningane hindade tõus toimuma.
Vene eksporditolli kasv tõstab esialgu kogu regioonis toorpuidu hindu. Kui kõrgele need lähevad, sõltub riikide omaraiete mahust. Näiteks Soomes on plaan omaraiete mahtu tunduvalt suurendada, selleks on kohe-kohe rakendumas metsaomanike maksusüsteemi muutmine.
Ka Eestis on pikalt heietatud metsaomanike väära maksustamise teemal, kuid valitsuse huvi tööstuse ja töökohtade tuleviku suhtes on üsna olematu ja sellega pole kusagile jõutud.
Kaugemas perspektiivis võib Vene tollide kehtestamine hoopis puiduhindasid alandama hakata, kui paberitööstused toormepuudusel oma mahtusid vähendavad. Siis ei ole vajadus paberipuu järele nii suur kui praegu. Tekib absurdne situatsioon - Venemaa ei luba toorpuitu välja vedada, samas puudub neil endil tööstus, mis puitu töötleks.
Võitjaid siin ei ole, sest lisaks tööhõive vähenemisele Skandinaavia ja Eesti metsatööstuses väheneb tööhõive ka Venemaa metsamajanduses - pole ju mõtet metsa varumisega tegelda, kui puitu kusagile müüa ei ole. Venemaa metsatööstuskompleksi arengukava järgi pidi aastaks 2009 olema tekkinud Vene oma teovõimeline metsatööstus.
2009. aasta alguseni on jäänud viis kuud. Elame-näeme, aga ilmselt on siin kaks võimalust - kas Venemaa loobub tollide tõstmisest või hakkavad seal raiemahud tõsiselt vähenema.
Sõltuvus saetööstusest
Eraldi rada käib energiapuit. Puidu kasutamine energia tootmiseks suureneb, sellega kaasneb ka nõudlus kütmiseks sobiliku puidu järele. Energiapuidu hinda mõjutab hulk tegureid energia doteerimisest puidudefitsiidini.
Palgihinna kaudu on Eesti-sisese puiduturu hindade suurim mõjutaja praegu aga saetööstus.
Kui saematerjalile on nõudlus suur, on palgi eest võimalik metsaomanikule ka rohkem maksta.
Praegu on kogu Läänemere regioonis nõudlus saematerjali järele üsna tagasihoidlik ja palgi hinnad on, võrreldes eelmise aastaga, päris kõvasti langenud.
Saematerjalide hind ei teki Eestis, vaid on tugevasti seotud maailmaturul toimuvaga. Majanduse globaliseerumine võimaldab kaupa kiiresti ja kaugele vedada, mistõttu sõltume ka nii Jaapanist kui USAst.
Pikalt ette on puiduhindade dünaamikat raske prognoosi-da - mõjutavaid tegureid on nii palju.
Ka kulud on suuremad
Aga metsas kasvav puu ei ole kaup, mida saab kaua n-ö laos hoida. Kui on jõudnud kätte aeg raiuda, tuleks seda teha ka kehvema hinna korral. Muidu võib omaniku hinnakaotus olla veelgi suurem, kuna puit võib rikneda ja hindade tõus tulevikus ei ole sugugi kindel.
Isegi kui hinnad tõusevad, ei pruugi metsaomaniku tulemus paraneda, sest ka ülestöötamisele tehtavad kulutused suurenevad (kütuse ja tööjõuhinna kasv).
Eestis räägitakse pidevalt ülisuurtest raietest, mille tõttu metsavarud kohe lõppevat. Lausa imestama paneb jutt sellest, et raiutakse palki, aga asemele kasvab võsa. Kas selle jutu ajajad tõesti kujutavad ette, et kui võetakse maha küps mets, siis asemele kohe tulebki samasugune küps mets?
Need, kes metsandusega vähegi kokku on puutunud, teavad, et iga mets on olnud kord võsa, enne kui ta küpseks metsaks kasvab.
Kui vaadata viimase 50 aasta jooksul meie metsades toimunut, torkab silma, et metsavarud on ligi kolm korda suuremad, kuid raiemahtude keskmine on ikka sama.
ANDRES TALIJÄRV, metsatööstusliidu direktor