Ivari isa Aivar Rosenberg, kes majandab kõrval Roosu talus, ütleb, et põllule tahaks küll, aga hinnad seda soovi ei toeta. “Teed korralikud kulutused, aga ei pruugi sügisel omahindagi tagasi saada, too teeb kurvaks.”

Raps tõrjub odra põldudelt välja

Kuigi isal ja pojal on eraldi talud, toimetavad Rosenbergid põldudel koos. Väikeroosu mahepõllundustalul on külvipinda 130 ha.

Mahetootmisele üle minev Roosu talu kasvatab vilja 370 hektaril, millest tavatootmine on säilinud 124 hektaril. Kuna poolest tuhandest hektarist on paarsada pidevalt ristiku all ja talivilja 150 ha ringis, jääb kevadeks külvata teist sama
palju.

Kui viimane põllusiil ükskord täis külvatud, jääb kahe talu peale kokku lõikust ootama talinisu 75, rukist 10, talirüpsi 39, tritikut 33,5, suvirapsi 49, kaera 86, hernest 13 ja otra 7,5 hektarit.

Mõlemad talud kasvatavad vilja üksnes müügiks, loomi pole. Seepärast tuleb ka külviplaane sättida turu järgi. Mida turg tahab ja mille eest rohkem maksab. Otra turg ei taha, sekkumislaod on seda niigi täis.

“Külvame seekord otra vaid 7,5 ha. Kui hind normaalne oleks, võiks seda olla oma 30–40,” selgitab Ivar. “Praegu külvame vaid selleks, et oma seeme säiliks.”

Mahedaks minnakse selleks, et toetusi saada

Hiljuti peetud teraviljafoorumil jäi kõlama mõte, et tänavu tasub müügiks kasvatada vaid nisu ja rapsi. Võrumaa taluliidu juhatuse esimehena on Ivar Rosenberg nõuküsijatele vastanud, et igaüks peab lähtuma oma põldudest.

“Ütlen, et mis naabrile sobib, ei pruugi sulle sobida. Ütlen sedagi, et ka rapsiga tasub ettevaatlik olla. Soome kahekordistab rapsi külvipinna ning ka Eestis pannakse seda peaaegu topelt maha. Nii võib sügisel rapsi hind väga odav olla.”

Mahepõllundusele hakkasid mehed aastaid tagasi üle minema seepärast, et Euroopa ostjad plaanisid Eestisse teha mahevilja ostukeskuse ning maksta paremat hinda. Paraku jäi välismaalaste plaan soiku. Väikeste partiidena müük on tülikas ja vähem tulus.

“Kui muidu sai maheteravilja ikka tavalisest 30% kallimalt müüa, siis mullu erines hind väga vähe,” tõdeb Ivar.

Nii müüsid nad ka mulluse mahekaera Sangaste Linnasesse helveste valmistamiseks, kus ei tehta vahet, kas tava- või mahekaer, tähtis on vaid kvaliteet.

“Mul oli lihtsam viia mahekaer Taani asemel Sangastesse, ei pidanud pakendama ega muud vaeva nägema ja sain vaid 10 senti kilo eest vähem, 1.20,” selgitab Väikeroosu talu peremees. Ivar Rosenberg kahtleb, kui mõttekas on massiline mahetootmisele üleminek ning milline on mahe- ja tavatootmise mõistlik suhe.

Tulevikku silmas pidades üksnes mahetootmisega ju maailma ära ei toida.

“Praegu minnakse mahedaks peamiselt selleks, et toetusi saada, see annab hektarilt 1850 krooni juurde,” arvab Ivar ja lisab, et on suur vahe, kas saada mahepõllu hektari kohta 3500 või tavapõllult 1600–1700 krooni toetusi.

Isa ja poeg leiavad, et väike talu ei tunneta mahetoetuse tuge sedavõrd kui suur. Nemad saavad mitmesaja hektari juures selle toetusega juba üht-teist osta. Investeerida tulevikku või vähemalt praegusi raskeid aegu kergemalt üle elada.

Reinu-Elmari OÜ omanik ja juht Einar Pärnpuu Läänemaalt Kullamaa vallast tõdeb, et nisu ja raps on tõepoolest need, millega tõenäoliselt sügisel kahjumit ei tooda.

Osa maad on mõttekas ka mõneks ajaks puhkama jätta. Nii on ta minimaalseks viinud odrakülvi, vaid 45 hektarit, ja maksimaalseks suvirapsi, mida külvab ligemale 500 hektarile. Samuti panustab ta nisule, tali- ja suvinisu saab kokku olema üle 450 ha.

Võrtsjärve-äärses Tarvastu vallas ootab külvi 1000 ha OÜ Karpo põlde. Nisu külvatakse 350 ha, otra 300 ringis ja rapsi tavapäraselt 250 ha. Karpo juhi Kalev Nurga sõnul neid odra madal hind ja müügiraskused suurt ei mõjuta, kuna neil on 730 looma.

Nurk arvab, et rapsivaimustus võib põllumeestele valusalt kätte maksta. See juhtub sel juhul, kui rapsi pannakse samale põllule mitu aastat. Saagid vähenevad ja mürki on vaja rohkem. “Vennad, kes hurraaga rapsi külvavad ega arvesta Jakobsoni-aegsete maaharimistavadega, saavad ruttu kõrvetada,” räägib Nurk.

Valgamaa Puide talu peremees Mati Nurm tõdeb, et ainult vilja kasvataval põllumehel on ilma odrata raske oma külvikordi paika panna.

Kõige kuumem kaup on hernes

Nurmel on ligi pool põldudest talivilja all, teisele poolele paneb rapsi (200 ha), hernest (150 ha), natuke ka suvinisu (30 ha) ja tavalisest portsust kümme korda vähem otra (20 ha).

“Kõige kuumem kaup on praegu hernes, see on üks tõsiseltvõetavamaid rahakultuure,” kuulutab ta ning lisab, et hernelaevad ootavad täitmist.

Tõsiseid maheviljelejaid Nurm hukka ei mõista. Paljude jaoks on see normaalne võimalus toime tulla.

Küll arvab Nurm, et maheviljeluse puhul on kaks probleemi: külvikordadest tuleb raudselt kinni pidada ning mahetoodangule puudub arvestatav turg. “Aga kui mahedaks minnakse ainult toetuste saamiseks, siis see on juba absurditeater,” lisab mees.

KOMMENTAAR
Jaan Sõrra
Tartumaa Põllumeeste Liidu esimees

Tänavu kevadel on põllumeestel uus kõnekäänd: need, kes ei külva, pole sügisel kahjumis. Eks siin ole tõetera sees, kui meenutada eelmise aasta viljahindu.

Julgen prognoosida, et tänavu hinnad enam ei lange, vaid jäävad eelmise aasta tasemele. Selleks andis kindlust Tartu Veski (uue nimega Tartu Mill) ostujuhi Leo Dulubi esinemine eelmisel nädalal Tartumaa põllumeestele, kus ta niimoodi väitis.

Eks iga põllumees peab kalkuleerima, kui palju väetist ja taimekaitset kasutada, et vähemalt ots otsaga kokku tulla ning kindlasti on paremas olukorras need, kel kasutada oma laudast saadav põlluramm. Rukist külvati juba sügisel vähem ja ega odergi hästi kaubaks lähe, sest sellest aastast kaotas Brüssel odra interventsiooni kokkuostu ning mullunegi kokkuostetud oder seisab ladudes.

Paljud, ka suuremad põllumehed, on läinud mahedaks. Nende hulgas on selliseidki, kellel võlad kaelas ja kulmude vahel arvamus, et mahetoetus päästab. Päris nii see pole, sest maheteravilja hind on pea sama kui tavaviljal ning toetus ei kompenseeri vähesemat saaki. Kuna n-ö mahedaid on tänavu lisandunud päris palju, jääb ka toetusühik nigelamaks.