See on tema meelest väga hea lauakartul ja kasvab hästi, sobib nii keedu- kui salatikartuliks.

“Ma ei ole seda kartulisorti varem esile tõstnud, sest mul ei olnud piisavalt seemet,” lisab mees. Tänavu saab talu põldudelt suuremas koguses ka ‘Red Baroni’ seemet, nii et nüüd võib seda julgelt kiita.

Sama asjatundlikult suudab see mees jagada põhjalikke iseloomustusi vähemalt poolesaja kartulisordi kohta. Einola katsetab talu põldudel juba üheksandat aastat Hollandi kartulifirma Agrico eri sorte.

Uus kartulisort sobib alles siis tavakasutusse, kui see on Eesti oludes põhjalikud katsed läbinud. Oma sõna on siinjuures öelda ka Ants Einolal.

Proovige uusi sorte!

“Olen talupidajatest tõepoolest ainuke, kelle põldudel käivad Hollandi kartulisortide katsed,” nendib Einola, lisades, et vähesel määral tehakse samu katseid ka Jõgeva Sordiaretuse Instituudis.

Tänavu on Einola talu katselappidel koguni 16 Hollandi kartulisorti.

Neist katsetest ja tulemustest võib peremees pikalt-laialt rääkida, sest tegu on innustunud kartulikasvatajaga, kel paras annus ka teadlase põhjalikkust.

Tänavu tehakse maaülikooli doktori Eve Runno-Paursoni eestvõttel Einola põldudel lehemädaniku katset.

“Saame selle katse põhjal soovitada uusi sorte just mahetootjatele, sest jätsime lehemädaniku tõrje kõigile sortidele tegemata,” selgitab peremees.

“Mahetootjatele soovitan ‘Ariellet’, kuna see valmib enne lehemädanike teket. Samuti ‘Tolucat’,” lisab ta. Kõige suurem saak paistab tänavu olevat ‘Monacol’.

“Ärge pange maha ainult ühte sorti kartuleid, proovige ikka vähemalt nelja sordiga,” innustab Einola kogema kartulikasvatuse põnevust. Tema sõnul võiks talumehed oma aialapil uue sordi enne ära proovida, kui seda põllul kasvatama hakkavad.

Kartul kasvab 44 hektaril

Einola talu tavapõldudel kasvab tänavu kartul enam kui 44 ha-l, sellest pool on seemnekartul. Kasvama on pandud 6 sorti: ‘Arielle’, ‘Red Baron’, ‘Monaco’, ‘Fontane’, ‘Laura’ ja ‘Monitou’. Lisaks kasvatab peremees teravilja ja rapsi. Köögiviljadest oli maas hernes, porgand ja kurk.

“Vahepeal jäi põuaga kartulikasv seisma, aga augusti vihmahood parandasid asja,” selgitab peremees. Tavaliselt on OÜ Einola talu kartulisaak 40 t/ha, tänavu umbes 35 t/ha. Neljandik kartulist on põldudelt juba võetud.

Talupõldudel kasvavatest kartulitest kiidab Ants Einola kolme: ‘Arielle’ on tema meelest varastest sortidest üks paremaid, sest on universaalne — annab hea saagi ja säilib hästi. ‘Red Baron’ on peremehe teine lemmik — maitselt kindlalt esikohal.

Kolmandale kohale paneks peremees tänavu keskhilise sordi ‘Fontane’, mis on mure kartul ja Eestis juba küllalt levinud.

“Aeg on edasi läinud, maitsed on nii erinevad ja üllatuslikud, et kõigil tasub veidi katsetada, pealegi tuleb iga kahe aasta tagant kartuliseemet vahetada,” õpetab kogenud kartulikasvataja.

Talutöö kogu perega

Kartul võetakse Einola talus üles kaherealise kombainiga ja hoiustatakse oma hoidlas.

Nii toidukartulit kui seemet müüakse peamiselt otse talust. Kartul läheb müüki üle vaba-
riigi.

Aastakümneid tagasi, kui Ants ja Aime Einola said Ülenurme valda Uhti külla majakrundi, oli neil maad vaid 0,15 ha. EPAs agronoomia lõpetanud Ants töötas algul Mäksa kolhoosis osakonnajuhatajana, siis Vara sovhoosis peaagronoomina, hiljem Ülenurme katsesovhoosis agronoomina.

Oma aialapile panid nad esimese sordina kasvama ‘Solana’. Hirmust, kas sort kemikaalidele vastu peab, ei hakanud nad lehemädaniku tõrjet tegema, vaid jätsid kartuli pritsimata.

Paari päeva pärast olid kartulilehed üleni pruunid, meenutab pererahvas oma kartulikasvatuse algust.

Tasapisi hakkas tootmine laienema, maha pandi ka porgandit ja teisi köögivilju.

Aastaid ise köögivilja- ja kartulikasvatustalu juhtinud Ants Einola andis eelmisel aastal oma firma noortele üle. OÜ Einola talu juhivad praegu poeg Priit ja tütar Marge.

“Mina olen praegu vaid palgatööline, aga kuna olen kõige vanem ja kogenum, eks siis teised joonduvad minu järgi,” naerab isa.

AINO VOORO
Tartu Maamajanduse Nõuande-keskuse konsulent

Ants Einola on tõsine põllumees. Nii spetsiifilisel erialal nagu kartulikasvatus on ta kõvem tegija kui meie nõustajad ja suhtleb rohkem teadlastega.

Mina nõustasin Ants Einolat siis, kui ta tahtis oma talu tütrele ja pojale üle anda. Ettevõtluse üleandmise protsess oli üsna keeruline ja oli ka ootamatuid lahendusi. Einolad jäid algul keskkonnatoetustest ilma, aga siis tegime vaide, mis lahenes positiivselt.

Praegu ongi põllumehed oma ala asjatundjad. Finantsnõuannet on neil rohkem vaja kui tootmisõpetust.

KANDIDAAT

ANTS EINOLA

OÜ Einola talu

- Ülenurme vald, Tartumaa.
- Toidu- ja seemnekartuli kasvatus.
- Maad haritakse 170 ha,  sellest omandis 100 ha.
- Teravili 72, kartul 44, ristik 20, raps 34 ha.
- Aastas toodetakse 1500 t kartulit.
- 7 palgatöötajat.

KONKURSS
Tartumaa tootjatel mitu võitu

“Aasta põllumehe” konkursil on Tartumaa põllumehed võitnud mitu peaauhinda. Nii pälvisid aasta põllumehe tiitli 2004. aastal Aavo Mölder Tartu Agro ASist ja Andres Härm Haage Agro OÜst.

Konkursi nominentideks on tõusnud Margus Kopp, Madis Pennar, Andres Tamm, Madis ja Marge Ajaots, Peeter Kollist, Urmas Saks. 2005. aastast alates on nominendi tiitli pälvinud järgmised ettevõtlikud põllumehed: Aivar Alviste, Aigar ja Vello Brett, Eeva Kõomägi, Avo Samarüütel, Andres Tamm, Ülo Pullisaar, Reinu Saluoks, Claid Sakson, Aivo Arrak ja Ülo Enno. Tänavu esindavad konkursil Tartumaa põllumehi Ants Einola, Madis Ajaots ja Arto Auer.