Avastusõppe käigus saadud teadmised jäävad kindlamini meelde
Veskitammi Lasteaia õppekava üks põhimõtteid on õues- ja avastusõpe. Lasteaias toimub kogu elu ja tegevus küll läbi mänguliste tegevuste, kuid avastusõpe on lasteaia õppetöö üheks oluliseks meetodiks.
Meie lasteaia asukoht võimaldab avastusi teha ka väljaspool lasteasutuse piire. Bussi- ja rongipeatused asuvad lasteaia lähedal. Palju käiakse õppekäikudel looduses, Tallinna vanalinnas, muuseumides, miniloomaaedades, loodusmatkaradadel, vanemate töökohtades. Tehakse katseid lumega, veega, taimedega jm. Õppetöösse on aktiivselt kaasatud ka lapsevanemaid. Loodusvaatluse projektis „Tere, Kevad!" osalevad koolieelikute rühmade lapsed ja lapsevanemad juba neljandat aastat. Õpitakse tundma kodukoha loodust, linde, taimi. Avastusi kui palju!
Avastusõpe on lihtne ja mänguline
Avastuslik õppeviis suunab küsimuste ja juhendamise varal last võimalikult iseseisvale teadmiste hankimisele. Selleks on lasteaial rikkalik valik vahendeid, mille abil nii mõndagi avastada: luubid, mikroskoop, vee- ja õhutermomeeter, pintsetid, liivakellad jne.
Metoodilises kabinetis on palju teatmeteoseid, mida lapsed huviga uurivad. Vastavalt õpetaja loovusele kasutatakse abivahendeid aktiivselt. Avastusõpe sobib hästi rakendamiseks ka õues ja vabas looduses. Mida enam lapsed õues tegutsevad, seda sügavamad ja mitmekülgsemad on nende teadmised.
Avastamise käigus saadud teadmised jäävad kindlamini meelde. Avastusõpe võimaldab lapsel ümbritsevat tajuda eri meelte ning aistingute abil: nad vaatlevad, kombivad, nuusutavad ja maitsevad, kuulavad helisid ning lõimivad eri tegevusi. Just õpivaldkondade lõimimine teeb avastusõppe lihtsaks ja mänguliseks. Nii me vestleme, loeme ette, võrdleme, mõõdame, arvutame, võimleme, joonistame, voolime, kleebime, laulame ja mängime pilli.
Avastusõppe meetodit kasutatakse lasteaias ka kunstitegevustes. Guaššvärve segades saadakse uusi värvitoone, ruudukujulise paberitüki poolitamisel aga saadakse kaks kolmnurka jne.
Laste kunstiannet saame eksponeerida kevadeti Saue valla Kultuurikeskuses laste kunstitööde näitusel.
Osa suuremast projektist
Avastusõppe põhimõtteid on propageerinud paljud edumeelsed õpetajad ja teadlased kogu maailmas, nende seas ka kooliuuendaja Johannes Käis, kuid meetodi järjekindel rakendamine praktikasse on jäänud varasematel aegadel mitmetel põhjustel lünklikuks.
Koostöös Forseliuse seltsi, Eesti Lastevanemate Liidu ja kohalike omavalitsustega loodi 2009. aasta novembris Tartu Ülikooli Keemiainstituudi juurde meeskond, kes koordineerib Euroopa Komisjoni heakskiidetud uurimispõhise teadushariduse edendamist Eestis. Projekt kannab nimetust „Kõiki lapsi arendava ja kaasava uurimusliku õppe laialdane rakendamine Eesti alus- ja põhihariduses, lühidalt: „Avastustee". Metoodika idee pärineb Ameerika teadlastelt. Veskitammi Lasteaed liitus projektiga selle aasta märtsis. Projekt toetab teaduspõhist süsteemset õpet lasteaedades, andes pedagoogidele mitmeid tasuta koolitusi ning rahvusvaheliselt tunnustatud metoodilisi materjale uurimusliku õppe rakendamiseks.
Sissejuhatav koolitus „Avasta avastustee" toimus märtsikuus. Järgnesid koolitused teemadel „Avasta mõõdud" ja „Avasta meeled", milledele jääme lisa ootama veel juunikuusse planeeritud koolitust „Avasta ilm".
Ergutab ja suunab mõtlema
Praktikutelt kuuldu põhjal saab väita, et suunatud uurimusliku õppega tegelenud lastel areneb loogiline mõtlemine, sarnasuste ja erinevuste leidmisoskus, loendamisoskus ja ise läbi tegevuste õigete järeldusteni jõudmine. Paremaks muutub üksteisega arvestamine ja abistamine, oskus koostööd teha paaris ja gruppides, paraneb kirjutamis- ja joonistamisoskus.
Lapsed muutuvad oma arvamust avaldades julgemaks, laieneb sõnavara ja jutustamisoskus, nad kasutavad teadmisi ka teistes mängulistes tegevustes. Kõige olulisem on see, et lapsed on aktiivsed ja tunnevad õpitava vastu suurt huvi.
Oluline roll on rühma õpetajal - õigete küsimuste ja nõuannetega on pedagoog suunav isik. Teaduspõhise süsteemse õppe rakendamine on uus kogemus, mis eeldab õpetajalt materjali põhjalikku läbitöötamist ning õppevahendite loovat täiendamist. Samas võimaldab see lapse loomupärase uudishimu rahuldamist, ergutab ja suunab mõtlema ning avastama. Miks siis mitte toetada avastuslikku õppeviisi juba varakult, lasteaias?
