Keila-Joa lossi taassünd

Keila-Juga ja selle kõrval asuvat Joa lossi on õigusega peetud Lääne-Harjumaa pärliks, mida käiakse vaatamas lähedalt ja kaugelt. Kui juga ja lossipark on inimestele olnud alati avatud, siis loss ja selle ümbrus on olnud aastakümneid kas kiivalt hoitud saladus punaarmee baasis või nüüd, okupatsiooniarmee lahkumise järel nukras seisus ning otstarbeta hoonetekompleks.

Aastaid on otsitud arhitektuuriansamblile riiklikku funktsiooni, on oodatud pärijaid viimatiste omanike, vürst Volkonskite soost ning lõpuks otsitud lihtsalt kedagi, kellel oleks missioonitunnet ja rahalisi võimalusi loss taas elama panna. Poolteist aastat tagasi ostis Andrei Dvorjaninov lossi hoonetekompleksi ühes 4 hektari maaga Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsilt. Uus omanik asus viivitamatult tööle lossi, selle kõrvalhoonete ja omandisse saadud pargialaga. Juba peale esimest suuremat võsalõikust ja prahikoristust eelmisel aastal võisid Keila-Joa elanikud ja Joa lossist möödujad näha uut, kuid tegelikult ammuunustatud vaadet lossile.

Joa lossi omanik ja restaureerimistööde juht Andrei Dvorjaninov plaanib lossitöödega saada valmis 2013. aastal, siis avatakse see ka külastusteks. Esimesele korrusele ja keldrisse on kavas luua 19. sajandi interjöör, kasutades selleks tolleaegse mööbliesemete koopiaid ja kõiki teisi miljöö loomiseks vajalikke viimistluselemente. Teisel korrusel ehitatakse välja luksuslikud sviidid neile, kes tahavad lossis ka ööd veeta. Kuigi ehitusluba saadi alles suve keskel, on töödega hoogsalt alatud, hoonekarp on puhastatud, katus vahetatud ning seinad kaetud esimese krohvikihiga. Avaused suletakse ning see võimaldab saabuval talvel teha sisetöid. 

Järgmisena alustatakse hoovivärava kõrval asuva silikaattellistest seintega rikutud hoone taastamisega, kuhu peaks tulema koolitus- ja konverentsiruumid. Vallavalitsus on pidanud Joa lossi taastamist kogu valla arengule väga tähtsaks, mistõttu on püütud erainvestorite aktiivsust igati toetada. Keila vallavalitsus on esitanud taotluse Keskkonnainvesteeringute Keskusele metsapargi korrastamise rahastamiseks ning andnud välja ehitusloa Riigimetsamajandamise Keskusele kõigi sildade, treppide, teede renoveerimiseks ja ulatusliku pargiala korrastamiseks. Vald on kaasanud ka Riigimetsamajandamise Keskuse kogu suure 40 hektarilise lossipargi taastamisse, mis on suuremas osas jäänud riigi omandisse. Koostöös lossiomanikega on taotletud turismimeetme raha Interreg programmist, kuid esimene kord ebaõnnestunult. Kindlasti väärib vallavalitsuse ja ka laiema avalikkuse tähelepanu härra Dvorjaninovi ettepanek korraldada kogu Keila-Joa aleviku planeerimiseks suurem arhitekuurikonkurss, et saada parim terviklahendus kogu alale. Eestis on siiani ikka iga ametkond ja maaomanik laiendanud oma kinnistuid eraldi, ning seetõttu on sageli jäänud saamata ka ulatuslikumast koostööst ja terviklikust planeerimisest saadav kasu. Üliväärtuslik lossiansambel koos erakordse loodusobjekti ja pargiga lausa nõuavad, et ka siinsete elanike kogu elukeskkond kujundataks heas kooskõlas looduse ja inimkäte poolt loodud šedöövritega!