Võrtsjärve mängud on madalseisus
"Mängud maaniana või mängud mängude enda pärast ei kõlba kusagile. Mängudel olgu sügav mõte, üllas eesmärk, nad olgu hästi tehtud - siis võib seda vormi kasutada kokkuvõtete kokkulöömisel ja omavahelisel jõuproovil. Mängud ei tohi segada tööd. Õige on kokku leppida nõnda, nagu Võrtsjärve mängude hälli juures tehti: olgu meie mängud suviseks sõpruspeoks, heinategemise lõpetamise ja viljalõikuse alguse peoks. Kui igapäevast tööd peremehetundega teha, küllap siis jääb kahe tööperioodi vahele parajat aega pidugi pidada." Nõnda kirjutas mängude algataja, Võrtsjärve kolhoos esimees Kalev Raave kümnendate mängude järel ajalehes Edasi.
Olen pealtvaataja, võistleja, kohtuniku ja ajakirjanikuna osalenud mängudel erinevatel aegadel ja tunnetanud muutusi. Kui varem korraldasid mänge järgemööda kümme majandit arvukate spordientusiastide ja ametimeestega, siis nüüd otsustab juhendi kitsas ring. Talimängude kavast on välja jäetud kabe ja male noormängijad põhjusel, et noored ei oska ega taha kabetada-maletada. Võistkondade suurused on viidud minimaalseks eesmärgiga hoida kokku kulusid. Samal ajal annab iga vald Võrtsjärve mängude korraldamiseks võrdse summa. Nii et osaliselt on ju pidu kinni makstud.
Vaidlused tänavuste talimängude juhendi üle kestsid nii kaua, et info ilmus alles 12. jaanuaril. Muidugi ei jõutud siis vallalehtedes juhendit põhjalikult tuvustada. Üldjuhul käib võistkondade koostamine viimasel minutil. Võrtsjärve mängud ei ole valla spordielus prioriteet, kuigi võiksid seda olla. "Ole hea inimene ja tule," kõnelevad valla sporditöötajad varem osalenutele. Uusi võimalikke tegijaid pole aega otsida. Muidugi võib lohutada, et pole parata, sest pole noori, täiskasvanud on tööga hõivatud ja endistel tegijatel tervis põdur. Kõik see on tõsi. Oma osa oli ka pakasel, mis keelas välised alad. Ilmselt on pärast talimänge ka vallajuhid parajas segaduses: kuidas edasi.
Ehk tasub Võrtsjärve mängude korraldajatel eeskuju võtta Sakala mängudest. Sakala mängud peetakse iga kahe aasta järel ning nendel ei ole võistlejatele osalustasu. Mine ja võistle, kui tubli oled, saad medali. Viljandi muuseumis endise Sakalamaa piire uurides selgus, et need ulatuvad Pärnumaale peaaegu Lätini. Võib-olla mahuvad sinna ka kõik Võrtsjärve-tagused Tartumaa vallad? 2011. aasta kevadel oselesid ju Sakala mängudel Viiratsi, Tarvastu, Kolga-Jaani ja Põdrala ehk rohkem kui pooled Võrtsjärve valdadest.
Nii võiks 2013. aastal Sakala mängudel pidada osadel aladel (kergejõustik, jalgrattasõit) paralleelarvestust Võrtsjärve mängudega. Saaks ka hea võrdluse tasemest. Teistel turniiridega aladel (võrkpall, male, kabe kurn, petank, köievedu) võib Sakala mänge kasutada Võrtsjärve mängude treeningvõistlusteks.
Kirjutamist alustades mõtlesin, et Võrtsjärve talimängudele tuleb kriips peale tõmmata ja pidada suvel ühed uhked Võrtsjärve suvemängud.
Üks variant on suvised mängud pidada kahel järjestikusel päeval. Siis mahuks kõik alad kenasti ajakavasse. Talimängudel tuleks panna rõhk noortevõistlustele (unustamata kabet ja malet). Talimängude juhend peab olema teada õppeaasta alguses. Siis on võimalik noortel harjutada. Just süstemaatiline tegevus viib heade tulemusteni. Pika traditsiooniga Võrtsjärve mängude järjepidevuse tagavad noored. Vallamehed, andke neile võimalus!
Kui rahvas nõuab mängude jätkumist, siis peaks täidetud olema kaks eeldust: 1. Kogu Võrtsjärve mängude info peaks olema leitav ühest kohast (protokollid, võistlustehujendid, ajalugu). 2. Võrtsjärve mängudel kavasolevate alade tutvustamine, õpetamine ja harjutamine peaks toimuma kõikides koolides.
Eraldi vallajuhtide võistlust poleks vaja, iga juht saab kaasa lüüa just sel alal, mis temale enam meedlib.
Minu eesmärk on ergutada huvilisi kaasa mõtlema, et otsustamine oleks üldrahvalik.