Jõgeva Muusikakoolil on juubel
Õppetööd alustati kõigepealt tolleaegse apteegimaja ülemisel korrusel. Ajapikku tuli juurde nii õpilasi, õpetajaid kui ka erialasid. Ruumioludki läksid lahedamaks: esimese õppeaasta neljandaks veerandiks kolisid Kingissepa (praegu Suur) 12 üürnikud välja ning muusikakool sai maja enda kätte. 1960. aastal rajati selle külge mitu korda ruumikam juurdeehitis, mille alumisele korrusele tuli raamatukauplus, ülemisele aga muusikakool. Nii elati 1992. aastani.
Siis rekonstrueeriti maja põhjalikult ning kohandati muusikaõpinguteks. Pärast Elvi Kotkast juhtis kooli kaksteist aastat Enno Heinmaa, seejärel oli aasta direktoriks Marina Vou.
Said kaasa muusikaarmastuse
Enamik õpilastest on koolist kaasa võtnud armastuse muusika vastu, mis on aidanud neid nii igapäevaelus kui töös. Mitmed siin alghariduse saanuist on omandanud hiljem muusikalise kesk- või kõrghariduse. Kooli igast lennust on võrsunud neid, kes praegu on muusikamaailmas tegevad õpetajatena, interpreetidena, muusikateadlastena jne.
Eesti muusika- ja kultuurielus on tuntud Vello Sakkos, Olavi Sild, Valter Jürgenson, Endel Nõgene, Margit Peil, Raul Vaigla, Kalle ja Indrek Tetsmann, Raul Rink, Tiit Käosaar, Hele Kõrve, Janne Fridolin, Alo Mattiisen ja paljud teised. Jõgeva muusikakooli lõputunnistuse nr. 1 sai muusikateadlane Ene Pilliroog. Tänaseks on kooli lõpetanud viiskümmend üks lendu ja välja on antud 486 lõputunnistust.
Läbi aegade on kool olnud linna kultuuri- ja muusikaelu keskuseks. Jõgeva muusikakooli õpetajad on ikka olnud linna muusikakollektiivide juhid või neis osalejad, olgu tegu siis kooride, ansamblite või orkestritega. Kord nädalas on kooli saal teiseks koduks Jõgeva kammerkoorile ja meeskoorile Mehis. Lisaks oma õpilaste esinemistele, annavad siin kontserte ka paljud Eesti professionaalsed muusikud.
Oluline roll on kooli vilistlastel. Täna töötavad samas koolis õpetajatena Kersti Varrak, Indrek Tetsmann ja Mare Talve ning kontsertmeistrina Ragnar Kriiska. Vilistlasi jagub ka kõigisse linna muusikakollektiividesse.
Arvukalt õpilasi
Praegu on muusikakoolis kokku 175 õpilast, nendest 94 põhiõppe osakonna õpilased.
Õppida saab klaveri (õpetajad Gerda Heinmaa, Jelena Golub, Signe Lang), viiuli (Ene Pedaste, Svetlana Alp), kitarri (Aivar Mihkelson), puhkpillide (Birgit Matson, Kaido Järvsoo, Kersti Varrak), akordioni (Eha Niglas, Olga Tättar) ja löökpillide (Indrek Tetsmann) erialal. Peale eriala õpitakse veel solfedžot (õpetajad Anu Piiskoppel ja Mare Talve), muusikalugu (Ainar Ojasaar) ja koosmängu ansamblites. Koolis tegutsevad mudilas- ja lastekoor, rahvamuusikaansamblid Nöpsid ja Tuustar ning väikeste puhkpilliorkester.
Aja jooksul on püsinud nii-öelda õpetuse aluspõhi, ent järjest rohkem on püütud õppeprogramme siiski vabamalt käsitleda, tuues sisse kaasaegsemaid stiile, lähtudes õpilaste huvidest ning muutes õpetatava võimalikult vastuvõetavaks. Kool on ju eelkõige õpilaste jaoks. Rõõmu tuntakse ka selle üle, et õpetajate kollektiiv on õpihimuline ja -võimeline. Enesetäiendamisvõimalusi ollakse varmad kasutama.
Õpilased hindavad väga kooli pingevaba õhkkonda, kus igaüht isiksusena koheldakse.
Huviõppeosakond
Viimaste aastatel on kooli tegevus laienenud. 2008. aastal liideti Jõgeva kultuurikeskuse huvikool muusikakooliga ja sama aasta 1. septembrist lisandus põhiõppele huviõppeosakond, milles hetkel õpib 81 õpilast. Õppida saab laulu- (õp Eha Niglas), tantsu- (õp Marika Järvet, Madli Teller, Ruben Roos) ja pilliõppes (õp Hillar Laane, Aivar Mihkelson, Indrek Tetsmann). See õppevorm annab võimaluse õppida pillimängu ka neil, kellel on tärganud huvi muusika vastu hilisemas koolieas. Muusikakooli tantsijad on aga viimastel aastatel koolitantsu vabariiklikelt festivalidelt hulgaliselt esikohti koju toonud.
Alo klaveriklass
Muusikakooli on loodud Alo Mattiiseni mälestust hoidev klass, kus asub ka helilooja tegevust ja loomingut tutvustav püsiekspositsioon, mille tähtsaim osa on helilooja kasutuses olnud isiklik klaver.
Alo klaveriklassi pidulik avamine toimus helilooja 50. sünniaastapäeval 22. aprillil 2011. Tänu klassi suurepärastele võimalustele, saab siin läbi viia kaasaegsel tasemel muusikaloo- ja solfedžotunde ning koori-, ansambli- ja orkestriproove. Samuti saab klassi kasutada ka väiksemateks kammerkontsertideks.
