Aga lahtiseletamist vajab suguvõsade värk veidikene kindlasti. Skeemides on vereliin tähistatud kollase värviga. Et skeem liiga kollane ei saaks, siis need, kes on oma tee siin maailmas üksi ära käinud või noorelt lahkunud ja pole endast järglasi jätnud, on jäänud tavalist värvi.

Abielupaaride puhul, keda saatus pole lastega õnnistanud, on vereliin ära märgitud. Samuti on tavalist värvi kõige alumisem rida. Seal paiknevad enamasti noored inimesed, kes pole veel peret loonud. Kui aga elatakse kellegagi koos, siis on vereliin märgitud. Kuna mõned suguvõsad on tohutu suureks paisunud, siis paratamatult on tulnud skeemid "hakkida", sest laiupidi on kindel kastikeste arv, mille juures nimed on veel selgelt loetavad.

Sinised kastid ja ringid tähistavadki seda kohta, kus tuleb tagasi minna ja leida need siniseks tehtud nimed ja nende peal klikk teha, et siis skeemiga edasi minna.

Suurt pilti on tegelikult päris võimatu korraga silmade ette tuua. Meie oma kokkutulekul oli skeem A4-dest kokku pandud ja ülemine joon oli 7,5 meetrit pikk. Ega see pole ka hea lahendus. Praegu on kodulehel kirjas 88 perekonnanime. Need on tähestiku järjekorras, et oleks lihtsam üles leida. Ametlike dokumentide järgi olid nad nummerdatud (näiteks Palm nr 77).

Esimesed kolm nime sai vabarahvas: Mellista, Janitzky, Trinowsky. Järgmised neli mõisarahvas: Trusti, Daum, Lemberg, Oswald. Siin tekib muidugi küsimus, kas poolakatele ikka anti Eestimaal nimi, ju see neil enne oli. Samuti on ka viimase nelja puhul, võib-olla olid nimed enne olemas. Igatahes ühel hetkel nad kõik haihtuvad.

Kõige huvitavam kuju on nr 1 – Reinhold Mellista. Tema on täielikult talupojasoost (mingil hetkel tundub, et on kõrtsmik olnud), suguvõsa aga edasi ei arene, nii et nimi kaob. Küll võib aga eeldada, et hilisem küla nimi Mäliste tuleb just sealt. Ülejäänud 81 perekonnanime on kindlapeale
1835. aastal pandud.

Kummaline Geni

Vigala kihelkonna kirikuraamatud annavad andmeid kuni aastani 1926. Velise vallas elanud inimesed (väike roheline kastike skeemis) sain kätte 1930. aasta nimekirja järgi, edasi tuli minna Genisse. Kes Genis on ringi liikunud, see teab, et ühel hetkel läheb asi käes jamaks.

Vaatad, suguvõsa liin jookseb kenasti, nimed, sünnidaatumid kõik olemas ja järsku – igas suguvõsas saavad inimesed ühe ja sama perekonnanime Private. Sellise olukorra on tekitanud andmekaitseseadus. "Private" tähendab privaatsust. No mis tolku Genist siis on! Sealt saab nüüd ainult teada, millised suguvõsad omavahel segunenud on, aga tänapäeva inimest huvitab ju tänapäeva olukord. Olen nõus, et sünnikuupäeva pole kõigil vaja teada. See võib tekitada ebameeldivusi.

Mu Velise naabrinaine Meida on oma sünnipäeval püsti hädas. Ta on oma elu jooksul tuttavaks saanud paljudega, kes siis sel päeval talle ilmtingimata helistavad ja teda õnnitlevad. Ühest küljest on see tore, teisest küljest aga räägib ju viisakas inimene õnnitlejaga juttu ka. Minu
meelest on see päev tema jaoks pingelisem kui 24. veebruar vabariigi presidendi jaoks. Aga ta on ise selles süüdi: kes käsib nii tore inimene olla!

Oma sünniaastat pole mina küll kunagi häbenenud. Mõelda vaid, sel aastal sai Fidel Castro pärast diktaator Fulgencio Batista kukutamist Kuuba peaministriks; Eurovisiooni lauluvõistluse võitis Holland lauluga "Een beetje"; Nõukogude Liidu kosmosejaam Luna 3 pildistas esmakordselt kuu tagakülge; NSV Liidu RJK tappis Saksamaale emigreerunud Stepan Bandera. Tol aastal sündis laulja Karl Madis ja NATO peasekretär Jens Stoltenberg.

Olgu peale, mõni tüdruk on poisile oma vanust valetanud, nii võib järsku vale välja tulla. Aga kui sa oma nime häbened, siis on küll midagi päris korrast ära. Tõsi, selleks võib olla üks omamoodi põhjus. Omal ajal juhtus ka, et mõnel mehel või naisel kaasa manalateele lahkus.

Kirikuraamatuid uurides paneb täitsa imestama, kui kiiresti siis uuesti on abiellutud. Aga kaks abielu on ka tavaliselt piir, kolm oli sajandite jooksul üliharuldane nähtus. Nüüd on trend teistsugune: harvaks hakkavad kujunema kastid ja ringid, kust ainult üks kriips välja läheb. Vahel on tunne, et hakka või endagi ja oma abikaasa ühte kriipsu häbenema. Hiljuti kuulsin, et Rootsis on trend tõsta au sisse naised, kellel on kolme mehega kolm last. Kui sügavalt järele mõelda, siis on see päris õige lähenemine. Kui näiteks üks tõsine eesti mees on koos elanud nelja naisega, neist kooseludest on sündinud kuus last ja kui kõigist on saanud tublid inimesed, siis.... Tänapäeval on meie peamine probleem siin maamunal rahvana püsima jääda, nii et – tuld!

Teeme Vägilasriigi Geni

Miks ma seda kõike kirjutan. Pakun välja, et see, mis kodulehel "Suguvõsad" klikates ette tuleb, võiks Vägilasriigi oma Geni olla. Seal pole tarvis oma sünniaastat ega nime häbeneda, sest see materjal on teatud seltskonna jaoks, suurtele massidele see huvi ei paku. Parandusi ja lisandusi teeb üks inimene, nii et pole karta, et see, mille sa õhtul lisasid, on hommikuks mõne " targa“ poolt kustutatud. Usun et aja jooksul tekivad kindlad kontaktid inimestega, kes võtavad vastutuse oma haru info õigsuse eest, nii et lõpuks saame kokku maksimaalselt täieliku pildi suguvõsadest.

Vabandan praegu Ennikowi, Haakmanni, Siimanni, Kalpuse ja veel mõne suguvõsa ees, kelle nime kodulehelt ei leia praegu sellepärast, et puudub Velise päritolu. Kuna aga aja jooksul on nad olnud Velisega tihedalt seotud (näiteks Ennikowide käes on praegu Velisel kuus krunti), siis loomulikult tulevad ka nende skeemid.

Miks ma aga kirjutasin, et tuvastamise protsess on vaevaline ja aeganõudev. Tuvastamine polegi, küll aga selleks vajaliku materjali ülesriputamine. Näiteks tahtsin Milderi suguvõsa nimede välja kirjutamisele joone alla tõmmata, kui leidsin, et Trino kohta pole midagi kirjas. Ja siis see pauk tuli. Ta oli abiellunud Valgu mehe Hans Hallistega. Ühel hetkel olin ma hullumas, sest mulle tundus, et pooled Nurtu ja Valgu inimesed võivad neid oma esiemaks ja esiisaks pidada. Klikkige Milderile ja te näete, mida tähendab, kui laste tegemisse suhtutakse sama vastutustundlikult kui põlluharimisse.

Järgneb