Ühtlasi tekitavad probleeme veeseaduse sõnnikumajandusega seonduvad nõuded. Sügavallapanu sõnniku komposteerimise ajaline piirang seab loomakasvatajad olukorda, kus seaduses ettenähtud ajaga sõnnik aunas komposteeruda ei jõua.

"Rohusööjad loomad aitavad vähendada kasvuhoonegaaside teket läbi süsiniku sidumise mulda, mis tähendab, et karjatatavate loomade kasvatamine toiduks on kõige keskkonnasõbralikum toidu tootmise viis. Meie kliimas on lihaveiste karjatamisperiood maist septembrini. Selle aja jookusul võtab loom karjamaalt ära rohkem toitaineid, kui tagasi annab. Kuna loomad on oktoobrist maini peamiselt varjualustes ja söötmisaladel, kogutakse sõnnik kokku, ent selleks, et viia sõnnik tagasi rohumaale, peab see olema eelnevalt komposteerunud. Paraku seaduses ettenähtud ajaga tahke sõnnik komposteeruda ei jõua," tõi MTÜ Liivima Lihaveis juhatuse liige Airi Külvet välja praegu kehtiva seaduse puudujäägid.

"Veeseaduse sätteid ei ole võimalik reaalelus täita. Samas ei soovi lihaveisekasvatajad olla seaduserikkujad," rõhutas Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi juhatuse esimees Aldo Vaan.

Lihaveisesektori esindajad tõdesid, et kohtumisele mindi eesmärgiga näha keskkonnaministeeriumi mõjuanalüüsi, mille tulemusena on seadusesse kirjutatud sätted, mis piiravad lihaveisekasvatajate majandustegevust ning keskkonnasõbralikku tootmist. Kokkuvõttes leiavad osapooled, et seadus tuleb kiiremas korras viia kooskõlla tegeliku elu vajadustega. Veekeskkonda on võimalik senisest tõhusamalt kaitsta karjakasvatajatega koostöös.

Arutelust võtsid osa Keskkonnaministeeriumi, Maaeluministeeriumi, Eestimaa Looduse Fondi, Elle OÜ, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ning lihaveisekasvatajate esindajad.