Tegemist on esimese korraga, mil teadlastel on õnnestunud välja selgitada bioloogiliste mehhanismide aluseks olev häiritud impulsi kontroll alkohoolikutel.

"Tegime selle nimel väga palju tööd. Ensüümi PRDM2 on varem uuritud vähiuuringute raames, kuid me ei teadnud, et sellel on oma ülesanne ka ajus," selgitas psühhiaatriaprofessor ja Linköpingi ülikooli neuroloogiakeskuse juhataja Heilig portaalile The Local.

Ensüümi puudulikkus selgitab muu hulgas näiteks sedagi, miks on alkohoolikutel nii raske palaval suvepäeval lõunavaheajal kõrtsist mööda jalutada. Mittealkohoolikutel seevastu on täielik impulsikontroll olemas, nad juhivad oma käitumist ja lähevad kõrtsist ilma tõmmet tundmata mööda, tagasi tööle.

"PRDM2 kontrollib mitmeid geene, mis vahendavad närvirakkude vahelisi signaale. Kui ensüümi on liiga vähe, ei saada rakud välja adekvaatseid ja impulssi peatavaid signaale," rääkis teadlane.

Mitmete aastate vältel tehtud katsed rottidel näitasid, et alkoholsõltuvus vähendab PRDM2 produktsiooni ja see omakorda vähendab aga impulsside kontrolli. Seetõttu jätkavad laboriloomad alkoholi joomist isegi vaatamata sellele, et see on ebameeldiv. Ka stressiolukorras pöörduvad nad kiiresti alkoholi manustamise juurde.

"Nüüd, olles aru saanud, mis alkohooliku ajus tegelikult toimub, oleme võimelised ka sekkuma. Pikas perspektiivis tahame välja töötada efektiivsed ravimid, kuid lühemaajalisem eesmärk on teha selgitustööd - et alkohoolikuid ei häbimärgistataks," viitas professor Markus Heilig tulevikule.

Uurimisrühma töö tulemused avaldati ajakirjas Molecular Psychiatry, mis on üks juhtivaid psühhiaatriajakirju maailmas.