Theodor Petai oli mitme Apostliku Õigeusu kooli õpetaja-köster ja ka koolijuht Võrumaal. Põhitöö kõrvalt juhatas ta Vastse-Roosa postiagentuuri 1939. aastast kuni Eesti okupeerimiseni Nõukogude Liidu poolt. Samuti töötas õpetajana ta abikaasa Anna.

Theodor Petai ühiskondlik tegevus oli sõjaeelses Eestis märkimisväärselt aktiivne. Ta oli Kaitseliidu Varstu valla malevkonna pealik. Kodukandi kultuuriellu andis ta suure panuse - asutas Vastse-Roosa raamatukogu, kohaliku laulukoori ja osales ka laulupidudel. Lisaks juhatas Theodor Petai Noorkotkaste orkestrit ja näiteringi, oli Eesti Kirjanduse Seltsi liige. Tegevust jätkus mujalegi.

Sarnaselt väga paljudele sõjaeelse Eesti Wabariigi aktiivsete kodanikele arreteeriti Theodor ja Anna Petai 14. juunil 1941. aastal ja küüditati Siberisse. Theodor Petai mõisteti 1942. aastal surma ja hukati 20. aprillil Sosva vangilaagris. Ta hauakoht on teadmata. Anna Petai suri 1948. aastal Tomski oblasti Bogatõrjovka külas ja maeti sealsele külakalmistule.

Mälestuskivi paigaldamiseks vajalik rahasumma saadi annetustest, ka Varstu vald toetas rahaliselt mälestusmägi püstitamist.