Vardi Erametsaseltsi, Eesti Erametsaliidu ja SA Erametsakeskus korraldatud erametsanduse ühisjahil osales oma poolsada küttim ja ajajat. Keegi metsa ei jäänud, kuigi ühe agara jäljeajaja teekond osutus teiste omast üksjagu pikemaks. Nimelt võttis ta n-ö põdra jälje üles, läks neid mööda põdrale visalt järele ning tema teekonna lõpetas alles Kasari jõgi, millest loom oli elutargalt üle ujunud ja nõnda tagaajaja enda kannult raputanud.

Õhtul, pärast metsas sumpamist, peeti ka seminari, kus arutlusteemaks kolm aastat tagasi kehtima hakanud jahiseaduse mõju. Ja seda asja vaagiti nii maaomanike, riigiametnike kui jahimeeste endi seisukohalt.
Võiks ju arvata, et kui enamik jahimeestest on ka maaomanikud ja vastupidi, siis peaks ühisosa selles vallas olema kõikidel omajagu suur ja erimeelsusi ei teki.

Tegelikult näib asi olevat siiski pigem vastupidi, sest näiteks paljud erametsaomanikud on seisukohal, et jahiseadus pole oma ühte tähtsat eesmärki täitnud – ulukikahjustused on metsades jätkuvalt tõsine probleem, nii kitsede, põtrade kui kohati ka metssigade arvukus on ikkagi liialt kõrge ja jahimehed sisuliselt ei vastuta, vähemalt erametsas mitte, ulukite tekitatud kahju eest.

Parem on olukord riigimetsades, sest RMK on oma jahialadel küttidega lepingud sõlminud ja vastutusliin paigas. Nii on jahimehed juba korvanud riigimetsa ulukikahjustusi, käinud puid istutamas ja seltsid on ka rahaliselt kahjusid korvanud.

Lähemalt saab huviline olukorrast Eestimaa jahinduses ning erinevaid arvamusi sel teemal lugeda novembrikuu lõpus ilmuvast Metsalehest.