Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liidu juhatuse esimehe Indrek Sooniste sõnul avaldab otsus mitte uusi teenuskohti rahastada negatiivset mõju neile, kes on oma tegevust planeerinud kehtivate tegevuslubade alusel.

Kui rahastust ei ole, võivad teenusepakkujad Sooniste sõnul võlgadesse sattuda. Praegused järjekorrad erihoolekande teenusele saamiseks pikenevad veelgi ning inimeste lootused, kes on juba ootel, purunevad.

Sotsiaalkindlustusameti erihoolekande valdkonnajuht Helen Tähtvere:
Kui riik annab teenuseosutajale välja tegevusloa teatud arvu teenusekohtade jaoks, ei tähenda see kindlust, et riik kõiki teenusekohti rahastab. See näitab, et teenuseosutajal on selline võimekus või valmisolek teenuseid osutada.


Sel aastal rahastame neid teenusekohti, mis on 1.02.2017 seisuga täidetud (inimene on teenusel ja SKA maksab teenuse eest).


See tähendab, et neid teenusekohti saame rahastada ka edaspidi, kuid uusi teenusekohti me sel aastal juurde luua ei saa.


Täna on erihoolekande 7027 teenusekohal kokku 5546 inimest (üks inimene võib olla mitmel teenusel).