Lood tuntud inimestest köidavad eestlasi jätkuvalt
On üsna tõenäoline, et üks loetumaid-ostetumaid biograafiaid Eestis läbi aegade on 2006. aastal Margit Kilumetsa sulest ilmunud “Ita Ever. Elu suuruses”. Raamatu väljaandja, ASi Ajakirjade Kirjastus andmetel on seda praeguseks müüdud natuke üle 35 000 eksemplari. Eesti raamatuturu väiksust arvestades on selline tulemus enam kui märkimisväärne. Maalehe raamatusari “Eestile elatud elud” toob Ita Everi loo taas lugejate ette.
Miks armastatud näitleja elust pajatav raamat nii populaarseks on osutunud? Vastus küsimusele peitub selle lühitutvustuses: “Ever ise tunnistab, et pole kunagi varem olnud nii avameelne. Autori meelest on aga Ita-nimelise piltmõistatuse kokkupanekust kujunenud tema senise ajakirjanikukarjääri suurim väljakutse.”
Teekond, mis huvitab
Üsnagi suure tõenäosusega on just avameelsus see, mis lugejaid meelitab. Seda, et huvi pakub kuulsuste eraelu, millest seni võib-olla väga palju ei teatud, kinnitavad ka Apollo raamatukaupluste ostu- ja turundusjuht Eda Pank ning Kuusalu raamatukogu juhataja Elle Ots.
“Sul on rääkida lugu või vaatenurgad, mida veel ei teata,” selgitab Pank. “Võid olla tuntud poliitik või sportlane või keegi muu, kuid sinu teekond peab huvitama paljusid.”
Lugejahuvi tekitab tema sõnul seegi, kui raamatu oma elust on kirjutanud peategelane ise, ausalt.
Müügiedule aitab mõistagi kaasa, kui autor raamatut ise esitlemas käib. Vahur Kersna on kahtlemata isik, kes eestlastele palju huvi pakub, kuid tema raamatute “7×7” ja “Ei jäta elamata” müügiedule andis ilmselt üsna palju tuult tiibadesse see, et Kersna esitlustele üsna palju aega panustas.
Ka raamatukogust laenutamisele on reklaami mõju tuntav.
“Kui televiisorist mingist raamatust räägitakse, tullakse seda kohe järgmisel päeval küsima. Hiljuti tekkis meil niiviisi suur nõudlus raamatu “Purjetamine Vabadusse” järele. Tegelikult ilmus teos esimest korda juba 1999. aastal, kuid nüüd anti välja kordustrükk ja selle esitluselt tehti teleuudis. Marko Matvere laulis ja rahvas tuli raamatukokku raamatut nõudma,” selgitas Elle Ott.
Samasugune mõju on Oti sõnul ka sotsiaalmeedial – kui seal mingi raamat ringlema läheb, saabuvad paljud kohe lugemissooviga ja tekib järjekord. Vanemad inimesed tulevad siiski üsna sageli ka ajaleheväljalõige näpus – et vaat seda raamatut tahan lugeda!
Värsketele elulooraamatutele on raamatukogudes alati järjekord, neid loetakse usinalt.
“See, kui suurt huvi pakkus meie lugejatele Stig Rästa “Minu Kennedy”, oli täitsa hämmastav. Elu on noorel lauljal ju alles lühike olnud, aga juba on tal nii palju öelda, et tuntakse suurt huvi,” rääkis Ott.
Reklaami mõju on tuntav
Lugejad pole unustatud ka neid kangelasi, kes manala teele läinud ja ise endale reklaami enam teha ei saa. Rahva Raamatu viimase viie aasta elulooraamatute müügiedetabelit juhib küll Vahur Kersna “Ei jäta elamata”, kuid üsna tihedalt on sellel kannul “Jaak Joala. Kuulsuse ahelad”. Täpseid müüginumbreid Rahva Raamat arendusjuht Toomas Arumäe sõnul siiski ei avalda.
Raamatukogudestki laenutatakse sageli just nende balleti-, filmi- ja teatritegelaste elulugusid, kes ammu lavalaudadelt- kinoekraanidelt ja elustki lahkunud ning kellest kaasaja noored palju ei tea. Huvi tunnevad nii vanemad kui nooremad lugejad.
“Ka Maalehe 30. sünnipäeva puhul ilmuva sarja “Eestile elatud elud” ilmumisnimekirja oleme läbi uurinud ja valmis vaadanud, mida tellime,” tutvustab Elle Ott Kuusalu raamatukogu plaane.
Huvitavaid inimesi Eestis jagub ja loodetavasti kirjutatakse neist ka edaspidi raamatuid. Sest rahvas nõuab.
