"Ilmselt on tegemist noorte loomadega, kes pesakondadest lahkusid ja nüüd endale jahimaid otsivad," lisas Sunde.

Esimesi jälgi huntidest märgati kaks sajandit hundivabana püsinud Taanis juba 2012. aastal, aasta hiljem leidis kinnitust fakt, et nende seas on ka emaseid loomi.

Teadlased on väljaheiteproovide järgi hallivatimeeste geneetilise profiili kindlaks teinud ning on teada, et isserännanute näol on tegemist vähemalt neljast isasest ja ühest emasest koosneva grupiga. Kuid loomi võib arvuliselt olla ka rohkem.

Arvestades seda, et Taani kolinud huntide hulgas on ka üks emane, võib oletada, et käesoleval kevadel sünnivad seal üle pika aja ka esimesed hundikutsikad.

Teadlaste käsutuses on ka hulgaliselt ülesvõtteid huntide käpajälgedest ning videokaadrid loomadest endist. Viimaseid hoitakse ranges saladuses, sest kardetakse, et nende nägemine võib jahimeestes küttimiskire vallandada. Huntide küttimine aga pole Taanis lubatud, tegemist on kaistealuse liigiga.

Jahimeeste vaatlustele tuginedes on hundid Taanis väljasurnud looma staatuses olnud 19. sajandi algusest alates.

Teistes põhjamaades, kus hundipopulatsioonid on suuremad, käib elav diskussioon selle üle, kui palju hunte võiks sealses looduses elada. Taaniski on teadlased ja põllumehed juba küsinud, milliseid meetmeid kavatsetakse tarvitusele võtta, et hundid kariloomi ründama ei hakkaks.

Allikas: The Local