Tööstuse esindajate sõnul on magustatud jookide maksu väljatöötamisega kiirustatud ning mööda on mindud kõikidest olulistest hea õigusloome alastest nõuetest: pole koostatud väljatöötamiskavatsust ja mõjuanalüüse ning maksumäärad on tuletatud riigieelarvelistest ootustest.

„Magustatud jookide maksu kehtestamine piimatoodetele toob endaga kaasa inimeste toidukorvi kallinemise, mis mõjutab eelkõige madalama sissetulekuga inimesi ning kahjustab lisaks tööstustele ka põllumeeste käekäiku,“ kirjutavad tööstused oma pöördumises.

Pöördumises märgitakse, et piimatöötlejad on viimase paarikümne aasta jooksul vähendanud lisatud suhkruid vabatahtlikult ligi neljandiku võrra ja seda kavandatakse edaspidigi.

„Piimatoodete puhul mängib olulist rolli neis sisalduv naturaalne piimasuhkur ehk laktoos – tööstused saavad vähendada toodetes üksnes lisatud suhkruid. Suhkrute sisalduse vähendamine alla 9-10g / 100g kohta eeldab aga sünteetiliste magusainete kasutamist või moosi asemel kontsentraatide ja aroomide kasutamist, mis on paljudele tarbijatele vastuvõetamatu,“ kinnitasid pöördumisele allakirjutanud. Nende sõnul toob suhkrute kasutamise vähendamine alla kriitilise piiri kaasa ka tehnoloogilised probleemid piimatoodete säilimisega.

„Maailmas on magusamaksu kehtestatud vaid üksikutes riikides ning üheski neis pole õnnestunud rahva tervist parandada. Riik võiks probleemi lahendamiseks maksustamise asemel mõelda märksa rohkem sellele, kuidas tõsta inimeste teadlikust täisväärtuslikust toitumisest ja suunata rahvast rohkem liikuma,“ nentisid allakirjutanud.