Sel aastal esitatud ettepanekuga keelatakse ühtlasi ära Läänemere angerja püük, mida üldjuhul aastaks lubatud püügivõimaluste ettepanekute puhul ei tehta, kuid mis on osutunud vajalikuks, sest teaduslikud tõendid on murettekitavad ja kõnealused kalavarud on olnud pikka aega madalseisus.

ELi keskkonna, kalanduse ja merenduse volinik Karmenu Vella ütles: „Meie ettepanek kujutab endast tasakaalustatud paketti, millega tagatakse Läänemere kalapüügi jätkusuutlikkus. Hea uudis on see, et räime ja lõhe olulisi püügikvoote on võimalik suurendada.

Liikmesriikide valitsuste ja kalatööstuse poolt kalavarude majandamiseks võetud meetmed on end ära tasunud. Nüüd tuleb meil neist edulugudest õppust võtta ja hakata kiiremas korras kaitsma endiselt murettekitavas olukorras olevaid, näiteks euroopa angerja varusid."

Räime, tursa, kilu ja lõhe varude jaoks ettepanekus esitatud lubatud kogupüük (TAC) on määratud Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu teaduslike nõuannete põhjal ning nende kogupüügi näitajate puhul järgitakse eelmisel aastal liikmesriikide ja Euroopa Parlamendi poolt vastu võetud Läänemere mitmeaastases majandamiskavas sätestatut.

Viimastel aastatel sidusrühmade poolt tehtud jõupingutuste tulemusena on Läänemere olulised kalavarud taastumas. Näiteks vahemikus 2012–2016 suurenes pelaagiliste kalavarude biomass 50%. Siiski on vaja on veel pingutada, et tekiks olukord, kus kõiki kalavarusid majandatakse jätkusuutlikul tasemel.

Euroopa Liidus kalandusega tegelevate ministrite nõukogus vaadatakse nüüd komisjoni ettepanek läbi eesmärgiga võtta see vastu 9.–10. oktoobrini toimuval kalanduse nõukogus.
RÄIM
2018. aastaks kavandatud püügikvoodi suurenemine on kõige suurem Läänemere keskosa räimevaru puhul (25%). Selle kalavaru viimaste aastate vastutustundlik majandamine on hakanud vilja kandma. See omakorda on aidanud parandada kalatööstuse olukorda ning varustada tarbijat korrapäraste tarnetega. Samas Läänemere lääneosa räimevarude kohta esitatud teaduslikest näitajatest ilmneb nende varude olukorra negatiivne muutus. Seepärast teeb komisjon ettepaneku vähendada vastavat püüki 2018. aastal 54 %. Botnia lahe räime osas teeb komisjon ettepaneku püügi 50 % vähendamiseks, sellega järgitakse eelmisel aastal liikmesriikide ja Euroopa Parlamendi poolt kokkulepitud kava.
TURSK
Tursk


Läänemere lääneosa tursavaru on olulise tähtsusega paljude väikekalurite jaoks, viimastel aastatel on selle varu tase olnud madal. 2017. aasta lubatud kogupüüki vähendati võrreldes 2016. aastaga 56%, samuti võeti lisameetmeid, nagu keeluaeg ja harrastuspüügi piiramine. Praeguseks on kõnealune kalavaru ikka veel allpool bioloogilise ohutuse piiri. Seega on komisjoni meelest vajalik kehtivate meetmete säilitamine, et noored tursad saaksid paljuneda ja tursavaru saaks taastuda. Läänemere idaosa tursavaru puhul on teadlased soovitanud püüki märgatavalt vähendada, sest nende varude kohta on andmeid vähe ja teadlaste meelest on kasv aeglane. Komisjon läheneb seega olukorrale ennetavalt ja teeb ettepaneku vähendada püüki 28%.

LÕHE
Teaduslik nõuanne põhibasseini lõhe puhul, mille varu on stabiilne, võimaldab püüki 11% suurendada. See on nimetatud tööstusharus tegutsevate kalapüügiettevõtjate vastutustundliku majandamise tulemus. Tänu sellele on tagasipöörduvate kudevate kalade arv liikmesriikide jõgedes saavutanud rekordtaseme ning Tornio jõgi on nüüd koduks maailma suurimale lõhepopulatsioonile.
ANGERJAS
Euroopa angerja varud on olnud madala tasemel juba alates 1990. aastatest. Täna on see kalaliik loetletud ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni (CITES) II liites. 2007. aastal võttis EL meetmeid selle kalavaru taastumise võimaldamiseks. Samas märgitakse 2017. aastal avaldatud ICESi nõuandes, et need meetmed ei ole olnud piisavad ja et kõnealune kalavaru on siiani kriitilises seisus. Seepärast teeb komisjon ettepaneku keelata Läänemere ELi vetes 2018. aastal kõigi meres elavate angerjate püük. Seda keeldu kohaldataks nii tööndusliku kui ka harrastuskalapüügi suhtes. See keeld tähendab ka seda, et kõik juhuslikult püütud angerjad tuleb otsekohe võtte tagasi lasta. Lisaks on komisjonil kavas hinnata euroopa angerja varude taastamist käsitlevat määrust.

See ettepanek on osa Euroopa Liidu lähenemisviisist, mille kohaselt tuleb kalapüügi tase kohandada pikaajalise jätkusuutlikkuse eesmärkidega ehk viia see vastavusse maksimaalse jätkusuutliku saagikusega aastaks 2020, nii nagu liikmesriigid ja Euroopa Parlament ühise kalanduspoliitika kohaselt on kokku leppinud. Komisjoni ettepanek on kooskõlas ka poliitiliste suunistega, mille komisjon avaldas 2018. aasta kalapüügivõimalusi käsitlevas teatises.