Korstnapühkijad muretsevad - nende ametivendadena esinevad inimesed, kellel selleks mingit õigust pole
Mure on igati põhjendatud, sest kui sellise „ametimehe“ poolt pühitud korstnaga majas peaks punane kukk valla pääsema, näiteks tahm korstnas süttima, selgub kindlustusse minnes (kui maja kindlustatud on) üsna kiiresti, et paber on väärtusetu. Sest selle on väljastanud inimene, kel pole mingit õigust ega alust korstna pühkimise ja lõõride puhastamise kohta akte kirjutada.
„Kui musta kuldnööpidega kuube kandev inimene tuleb, töö ära teeb ja paberi lauale paneb, ei oska inimene aga midagi kahtlustada,“ selgitab Heinroos, millel ebaseaduslik äri põhineb.
Tuleohutusnõuded muutuvad kogu aeg ja korstnapühkijad, kes koolitustel ei käi ning ennast asjadega kurssi ei vii, ei tea neist midagi. „Teevad nii nagu sajand tagasi tehti ning pühivad veel siiamaani kuuse- või kadakaokstega. Pühkida ju nii võib, aga tahmast puhtaks korsten sedasi küll ei saa,“ on Hillimar Heinroos täiesti kindel.
Probleem esinebki suuresti just maapiirkondades, kus on väga käepärane paluda naabrimehel korstna otsas ära käia. Asi see siis ära teha pole, oma majal ju kogu aeg teinud! Jah, tõesti eramaja omanik võib korstnat puhastada ka ise, kuid kord viie aasta jooksul peab hoone küttesüsteemid siiski üle vaatama kutseline korstnapühkija.
Koja andmeil tegutseb Eestis umbes 300 kutselist korstnapühkijat, lisaks ebaseaduslikult veel kümmekond, kes pole õigel ajal oma kutsetunnistust uuendanud, ning paar-kolmkümmend isikut, kel kunagi mingit ametioskusi tõendavat tunnistust olnud polegi.
Tõsi, kutseeksami sooritamise eest, mis koosneb teadmiste testist ja lühivestlusest, tuleb eksamineeritaval välja käia 156 eurot, kuid Heinroosi sõnul pole see korstnapühkija vastutust ja sissetulekut arvestades märkimisväärne summa. „Raha pärast küll kellelgi eksam tegemata ei jää,“ kinnitab ta ise igapäevaselt selle tööga leiba teeniv mees ning viitab, et asi on kinni ikkagi tahtmises.
Kutseliste korstnapühkijate nimekiri on korstnapühkijate koja kodulehele olemas, kuid paraku kõik inimesed, kellel puuküttega majad, arvutit ei kasuta ning nii jääbki neil teadmata, kas uksest sisse astunud mees on ikka päris korstnapühkija.
Tõde selgub alles pärast õnnetust, kui see peaks tekkima. Aga siis pole enam midagi teha.
"Tegemist on tõesti olukorraga, kus päästeametil puudub väga hea menetluslik vahend kutsetunnistuseta korstnapühkijate ohjamiseks. Väärteo korras saame kutsetunnistuseta korstnapühkijat karistada siis, kui tema kehva töö tagajärjel on toimunud tulekahju, nt tahmapõleng korstnas. Neid trahve oleme reaalselt ka teinud. Haldusmenetluse läbiviimine kutsetunnistuseta tegutseva isiku suhtes ka ei anna tulemust, sest ettekirjutusega ei saa me tema tegevust ära keelata," selgitas päästeameti ohutusjärelevalve osakonna ekspert Tagne Tähe.
Kõige paremini toimiv lahendus sellises olukorras on teenuse tellijate informeerimine. "Meie küttesüsteeme puudutavad teavitused ja kampaaniad sisaldavad alati seda infot. Ehk siis inimene, kes teenust tellib peaks alati kontrollima üle, kas konkreetne korstnapühkija omab kutsetunnistust või mitte. Kõige lihtsam moodus selleks on helistada Päästeala infotelefonile 1524 ja isiku nime alusel saab vajaliku info sealt kätte," lisas Tähe.
