Mingi osa Lätist toodust tarbivad ostjad ise ära, aga muist müüakse edasi väikse vaheltkasuga, et piiri taga käimine end ära tasuks.

Eelmise aasta lõpus tehtud küsitlus näitas, et Lätist alkoholi ostnud inimestest 17% oli alkoholi toonud mõne oma tuttava tellimuse täitmiseks. Vastanutelt ei saadud teada, kas nad müüsid vaheltkasuga või sama hinnaga, mis Lätist ostsid.

Nii või teisiti ei tohi seda teha, sest ilma aktsiisi tasumata tohib Lätist nagu teistestki Euroopa Liidu riikidest alkoholi kaasa tuua praktiliselt piiranguteta, siis seda vaid enda tarbeks ning edasimüük ei ole lubatud. Siiski seda praktiseeritakse.

Küsitlusest selgus, et 1% oli alkoholi kaasa toonud otseselt edasimüümise eesmärgil. See on hinnanguliselt ligi 2000 inimest.

Kuigi see osa ei ole suur, tunnistas siiski seesama 1% küsitletuist, et nad rikkusid seadust – sellisel moel realiseeritud alkohol liigitub illegaalseks.

Nii et me ei tea, kui suur on tegelikult salaalkoholi ostjate osakaal. See võib olla suurem kui 3%.

Riigil jäi eelmisel aastal salaalkoholi tõttu alkoholiaktsiisi ja käibemaksu saamata 15,6 miljonit eurot.
Alkoholiaktsiisi kasv Eestis on olnud kiire
  • Alkoholiaktsiis suurenes eelmisel aastal 15%, sama palju suurenes see ka 2015. aastal. Selle tõttu kallines alkoholi jaehind.
  • Viina jaehind kallines mullu keskmiselt 14%, džinni hind 10%, likööri hind 8%.
  • Õlu kallines keskmiselt 7% (lahja 5%, kange 8%), siider 6% ja marjaveinid 2%.
  • Kui üldine kaupade ja teenuste tarbijahinnaindeks kallines mullu 0,1%, siis alkohoolsed joogid kallinesid keskmiselt 6,6%.
  • Samal ajal suurenes keskmine netopalk 7,6%. See tähendab, et hinna poolest on kangete alkohoolsete jookide kättesaadavus muutunud raskemaks, kuid lahjad joogid olid endiselt kergemini kättesaadavad.

Pikemat lugu sellest, kui palju aktsiisiraha me Lätile kaotame ning kui suuresti alkoholiga oma tervist rikume, loe 9. novembril ilmunud Maalehest.