ARVAMUS | Mida saab tööandja teha töötaja tuleviku kindlustamiseks?

Tänapäeva tööturul on töötajate ootused tööandjale muutunud. Kuidas saab tööandja olla atraktiivsem tööotsijale? Näeme, et oluline on panustada töötaja tulevikku.

Alustame kahe küsimusega: kas olete teinud kõik endast oleneva, et teil oleks võimalik tulevikus jätkata praegust elustiili? Kas soovite, et teie tööandja aitaks teil tulevikku kindlustada ja pensioni koguda?

Tegime hiljuti uuringu* ning teame, et enamik eestimaalasi arvab, et pensioniks kogumine on tähtis, samas ainult sellest pelgalt ei piisa. Näeme, et üheltpoolt ei panusta inimesed ise veel vabatahtlikult ega kogu III sambasse. Teisest küljest on ka tööandjate panus tagasihoidlik. Vaatame, kuidas eestimaalaste tulevikku tööandjapensioni abil kindlustada saaks.

Mis kasu on tööandjapensionist töötajale?

Tööandjapension on ettevõtte võimalus motiveerida töötajaid, panustades lisaks palgale ka nende III pensionisambasse. Alates 2012. aastast saavad ettevõtted varasemaga võrreldes töötajate pensioni kogumisse soodsamalt ja lihtsamalt panustada, kuna III samba makselt ei pea tööandja enam tasuma tulumaksu. See on suur rahaline võit.

Illustreerin seda võimalust ühe näitega. Ettevõttes x palgal olevale inimesele maksab tööandja palgale lisaks igal kuul 100 eurot tööandjapensionina. Kümne ettevõttes töötatud aastaga koguneb töötaja III sambasse 12 000 eurot. Eeldades näiteks, et aastane intress on 5%, võiks tööandja panuse väärtus töötajale olla 15 500 eurot.

Eeskuju põhjanaabritelt

Eelnevalt toodud näidet esineb aga meil veel vähe, kuna tööandjapensioni kogumine on alles lapsekingades. Eestis on tööandjapensioniga liitunud mõned riiklikud institutsioonid, pangad, IT-firmad ja Eesti mõistes suurtootjad. Nordea ettevõtted Eestis (Luminori eelkäija) olid Eestis esimeste seas, kes juurutasid tööandjapensioni maksmist oma töötajatele.

Põhjamaades on olukord aga teistsugune Tööandjapension on pea iga töösuhte lahutamatu osa ja selle vabatahtlik maksmine on väga levinud, sest tööjõud ootab ja hindab seda. Näiteks Rootsis suunatakse I ja II sambasse 23% inimese palgast ning tööandjapensioniga, mida nimetatakse Rootsis II sambaks, on liitunud 90% töötavatest inimestest.

Mida ütleb Eesti statistika?

Näeme, et ka Eestis on valmisolek tööandjapensioniks olemas ja inimesed on tuleviku kindlustamisele mõelnud. Samas pakuvad vaid väga vähesed ettevõtted hetkel Eestis tööandjapensionit, täpsemalt ainult 3%. See number on väike, arvestades, et 58% elanikkonnast peab seda oluliseks motivaatoriks.

Põhjamaades on t ööandjapension pea iga töösuhte lahutamatu osa ja selle vabatahtlik maksmine on väga levinud.

Viimane fakt selgus meie kevadel läbi tööandjapensioniuuringust. Kui küsisime inimestelt tulevikuks valmistumise kohta, siis selgus, et 47% arvab, et see on neile väga oluline. Samas vaid 10% tunnistas, et on piisavalt mõelnud, kuidas oma pensionipõlve kindlustada. Siin on tööandja võimalus!

Julge tööandjalt küsida

Tööandjapension võib olla üks töökohal pakutava motivatsioonipaketi osadest nagu iga teinegi. Põhjanaabritelt eeskuju võttes aga võib sellest saada üks peamisi võimalusi, kuidas eestimaalaste tulevikku kindlustada, kuna ainult riiklikust pensionist ei piisa. Ka tööandja saab panustada oma töötaja muretumasse tulevikku. Siinkohal on oluline, et töötaja julgeks ise oma tuleviku kindlustamisel kaasa rääkida ehk söandaks seda tööandjalt küsida. Tulevikus võiks see töötingimuste läbirääkimistel olla vestluse loomupärane osa, mida ühe aspektina arenguvestlustel ja palgaläbirääkimistel arutada.

---

Kevadel läbiviidud uuringus osales 1000 vastajat vanuses 23-59 aastat ning 300 vähemalt 26 töötajaga ettevõtte ja kolmanda sektori asutuse esindajat.