LUGEJA KIRJUTAB | Loomisel on ühiskond, kus pealekaebamine ja kuriteole meelitamine on kõrgelt hinnatud

Üle-eelmisel nädalal, enne jõule, võttis Riigikogu vastu seadusetäienduse, mis lubab kasutada alaealisi „tankistidena“ seaduserikkumiste avastamisel alkoholimüügil. Kahtlen sügavalt, kas selline seadusemuudatus on eetiline.

Alaealised rakendatakse tööle, mis on neile loomuvastane. See lõhnab juba inimkaubanduse järele. Järgmine aste on alaealiste väljapanemine söödaks võitluses prostitutsiooni ja pedofiiliaga. Mis moraalist me saame rääkida? Igatahes selle (seadusemuudatuse - toim) poolt hääletanud Riigikogu liikmed peaksid küll moraali teemal rääkimast edaspidi hoiduma.

Seadusemudatus tekitab kindlasti ka alaealistes endis huvi alkoholi vastu, kuigi seda püüame ju kogu aeg vältida. Ka ei pane nende suud kinni, kindlasti levib kõmu koolikaaslaste hulgas ja nüüd on „ostukõlbulik“ sõber omast käest võtta. Selliseid alaealisi katsejäneseid tekib üle riigi aegade jooksul ju sadu, kui mitte tuhandeid. Oleneb „kommionudest“ mahitajate agarusest. Kommionudest seepärast, et midagi pakutakse ju vastuteeneks.

Kas lapsevanematega ja pedagoogidega on sellist asja arutatud? Kas kohtunik, kes lubab niisugust alaealise ärakasutamist, on kõrge moraalitasemega? Kas meie president, naisterahvas, kes selle seaduse kinnitab, mõtleb ikka tõsiselt, mida tähendab alaealiste ärakasutamine nendele mitte loomuomasel moel? Mina küll ei lubaks oma alaealisel järeltulijal niisugust „mängu“ kaasa mängida, olgu see või kohtuniku poolt lubatud. Kui seda aga ikkagi tehakse, on küsimus juba kindlasti õiguskantsleri ja laste ombudsmani lahendada.

Lapsevanemad, ärge laske poliitikuid ja ametnikke manipuleerida oma järeltuleva põlvega pelgalt nende toolihoidmiskire rahuldamiseks. Lapsed ei tohi tihtipeale koos vanematega tööd teha, aga viinaostmisele ahvatlemine on lubatud!

Viimasel ajal on valitsusringkondadest tulnud teisigi signaale, mis näitavad, et loomisel on ühiskond, kus pealekaebamine ja kuriteole meelitamine on kõrgelt hinnatud. Kujutage pilti, kus poisikest lükatakse viinaleti poole ja peale pudeli kättesaamist tormavad riiulite taga peiduskükitavad korravalvurid müüjale peale! On see meetod NKVD pagasist ülevõetud pavlikmorozovite kasvatamiseks või lihtsalt on keskaegne jesuiitide põhimõte – eesmärk pühendab abinõu. Või on hoopis tõejärgse euroopaliku demokraatliku humanitaarühiskonna moraalikoodeksi osa?

Olen juba vana mees, lähenen kaheksakümnele ega karda enam kellelegi oma arvamust välja öelda. See tegu on minu meelest sigadus Riigikogu poolt. On tõesti tunne, et nüüd oleme jõudnud alkoholivastases võitluses viimse võitluse maale... Lükates ees ajupestud lapsi, läheme eesrindele, mis ükskord lõpeb niikuinii (selliste meetodite puhul) krahhiga.

UUS SEADUS

Riigikogu võttis 20. detsembri istungil vastu alkoholi- ja reklaamiseadust muutva seaduse, mille eesmärk on kaitsta rahva tervist, vähendada alkoholitarbimisest tulenevat sotsiaalset-, majandus- ja tervisekahju ning tagada lastele ja noortele toetav keskkond kasvuks ja arenguks.

Seadusega muudetakse alkoholiseaduses alkoholimüüki, alkohoolse toote esitlust ja alkoholimüügil ostja vanuse kindlakstegemist reguleerivaid sätteid. Seadust täiendatakse sätetega riikliku järelevalve tegemise tõhustamiseks ja seaduse nõuete kontrollimiseks kontrolltehinguga, et tagada alaealisele kehtestatud alkoholimüügi keelunõude senisest parem täitmine ja tõhustada võitlust illegaalse alkoholimüügiga.

Seadusega muudetakse reklaamiseaduse alkoholireklaami sisu piiravaid sätteid, täiendatakse kohtade loetelu, kus alkoholireklaam on keelatud, täpsustatakse sätteid, mis piiravad alkohoolse joogi reklaamimist soodsa hinna abil ning tervisehoiatusele esitatavaid reklaaminõudeid.

Seadusele tehti mitu muudatusettepanekut. Üks muudatus näeb ette, et alkohoolsed joogid peavad olema kaupluses paigutatud teistest kaupadest eraldi ja nii, et tarbija ei peaks nendega vältimatult kokku puutuma. Muudatuse järgi ei tohi alkohoolsete jookide väljapanek olla lisaks väljastpoolt müügikohta märgatavalt nähtav ka ülejäänud müügisaalist, välja arvatud juhul, kui nende nõuete täitmine ei ole müügisaali suurust arvestades mõistlikult teostatav. Eesmärk on vähendada alkoholi nähtavust avalikus ruumis ning võimaldada alaealistel ja sõltlastel osta esmatarbekaupu nii, et nad ei pea tingimata alkohoolsete jookidega kokku puutuma.

Sisse viidi muudatus, mille kohaselt saavad kohalikud omavalitsused põhjendatud juhul õiguse reguleerida alkoholi jaemüüki kohapeal tarbimiseks öisel ajal, seda kas kogu omavalitsuse ulatuses või mõnes selle osas.

Seadusemuudatusega loodi täiendavad võimalused alaealistele alkoholimüügikeelu jõustamiseks ja alkoholi ebaseadusliku käitlemise vastu võitlemiseks, võimaldades järelevalveorganitel juhul, kui muud võimalused on ammendatud või ebatõhusad, rakendada kontrolltehingut.

Seadusemuudatusega loodi täiendavad võimalused alaealistele alkoholimüügikeelu jõustamiseks ja alkoholi ebaseadusliku käitlemise vastu võitlemiseks, võimaldades järelevalveorganitel juhul, kui muud võimalused on ammendatud või ebatõhusad, rakendada kontrolltehingut.

Reklaamiseadust muudeti nii, et alkoholireklaamides on lubatud esitada üksnes tootekeskset ja neutraalset teavet toote põhiliste omaduste kohta. Muudatuse eesmärk on vähendada alkoholireklaami mõju ühiskonnas levinud väärtuste ja sotsiaalsete normide kujundamisel, seda eriti alaealiste hulgas.

Seaduse järgi on üleminekuaeg alkohoolsete jookide teistest kaupadest eraldi paigutamise, esitluse piirangu ja reklaamiseaduse muudatuste osas 2018. aasta 1. juunini ning alkohoolse joogi väljapaneku piirangu osas 2019. aasta 1. juunini.

Läbirääkimistel võtsid sõna Erki Savisaar Keskerakonna fraktsioonist, Toomas Kivimägi Reformierakonna fraktsioonist, Artur Talvik Vabaerakonna fraktsioonist, Henn Põlluaas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist, Hardi Volmer Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist ja Aivar Kokk Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonist.

Allikas: Riigikogu.ee