Hollandlased registreerisid maailma esimese seemnest kasvatatava kartulisordi
Kõik põllumehed teavad, et kartulitelgi on marjad, mille sees on seemned. Kartulite kasvatamine seemnest pole uus mõte, kuid sellise kasvatusmeetodi puhul on keeruline tagada sordi homogeensus nagu mugulatest vegatatiivsel paljundamisel. Seemnest kasvatatavaid kartuleid oli viieteist aasta eest ka Valgevene kartuliinstituudi sordiaretajatel, kuid üldiselt jäi see väheste erihuviks.
Seemnest kasvama pandud kartulitaimed tuleb kasvatada istikutest nagu näiteks kapsad. Sordi ümarad jahused kartulid on sileda kreemjasvalge koore ning valge sisuga ja heade maitseomadustega. Saaki saab koristada 100-120 päeva pärast istikute istutamist. Soovitatakse istutada 40 000 – 50 000 taime hektarile. Saagikus sõltub kasvutingimustest ning on 0,5 kuni 1,5 kilogrammi taime kohta.
Tegelikult on väheusutav, et vanad kartulikasvatusmeetodid lähiajal muutuma peaksid. Kuigi seemnest kasvatamine tagab parema fütosanitaarse seisundi ning seemnete säilitamine on palju lihtsam kui mugulate puhul, on meetodil omad nõrgad kohad.
Esiteks, ühest sordist ei piisa, neid oleks tarvis palju rohkem. Teiseks, hübriidseemnete kasvatamine pole odav. Kartuliistikud tuleb ette kasvatada samal ajal, kui kasvuhooned on hõivatud kapsaste, salati, selleri ja porruga. Muidugi võib kasvuhooneid juurde ehitada, aga mida teha nendes edasi siis, kui kartulid on maha pandud?
Praegu on kartuliseeme ette nähtud subtroopilise ja troopilise kliimavöötme põllumeestele. Kuumas kliimas on mugulaid keeruline säilitada ja transportida ning seetõttu kasvatataksegi seal kartuleid suhteliselt vähe. Samuti testitakse 'Oliver F1' kasvatamist ka mitmes Euroopa riigis.
Siiski, tehnoloogia arenedes ning uute sortide tulekul, võib juhtuda, et Euroopaski võtavad osa kartulimaast enda alla päris seemnest kasvatatud hübriidid.
