Analüüs toob esile ka suhteliselt tugeva riikliku teadussüsteemi koos suurte teadus- ja arendustegevusele tehtavate avaliku sektori kulutuste ja suurepäraste tulemustega rahvusvahelises koostöös. Samuti märgitakse ära elanikkonna, eriti loodusteadustes häid tulemusi saavutanud noorte hea oskusbaas ning ühiskonna positiivne suhtumine teadusesse ja tehnoloogiasse.

Puudused on tingitud eeskätt vähesest teadus- ja arendustegevusest ning innovatsioonist ettevõtetes, mis on osaliselt seotud Eesti ettevõtete suhtelise väiksusega. Eesti kõige uuenduslikumad ettevõtted on välismaiste äriühingute tütarettevõtted ja väliskapitalil põhinevad ettevõtted.

„Mul on hea meel, et OECD otsustas analüüsi koostada just Eesti kohta, et meie vastu tuntakse huvi,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „OECDs otsustavad liikmesriigid ühiselt, millised teemad ja riigid tööprogrammi võtta – see näitab, et oleme oma arenemisvõime ja innovatsioonile suunatud mõtteviisiga suurriikidele silma jäänud.“

Tamm lisas, et OECD märkused töötatakse kindlasti läbi ning otsitakse võimalusi asjakohaste soovituste järgimiseks „Näiteks nõustun, et inimeste maapiirkondadesse meelitamiseks ning nende seal hoidmiseks tuleks muu hulgas parandada taristuühendust ja kohalikke teenuseid, samuti teavitada tööhõive võimalustest ning soodustada ümberasumist."

Raporti kokkuvõttes märgitakse, et Eesti põllumajandusliku innovatsiooni süsteem peab muutuma kaasavamaks ja paremini reageerivaks, et aidata kaasa edasisele kestlikule tootlikkuse kasvule. Eesti inimeste hea haridustase on viljakas pinnas uuendustele ja majanduskasvule.

Täispikk ingliskeelne raport on leitav siit.
Millele juhib OECD tähelepanu?


Eesti innovatsioonisüsteemi tugevuseks on soodne ärikeskkond, innovatsiooni ja majanduskasvu eesmärke ühendav valitsuse strateegia, suhteliselt tugev riiklik teadussüsteem ning ühiskonna positiivne suhtumine teadusesse ja tehnoloogiasse. Puudusteks aga vähene teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon ettevõtetes, mis osaliselt tuleneb Eesti ettevõtete suhtelisest väiksusest.


Põllumajandus on riiklikku innovatsioonisüsteemi hästi integreeritud ning seisab silmitsi samasuguste väljakutsetega kui muudki teadusvaldkonnad Eestis: teaduse ja arendustegevuse rahastamise projektipõhisus ja rahastamise ebastabiilsus programmiperioodide lõikes. Erinevalt paljudest OECD riikidest domineerib teadusarengu rahastamisel avalik sektor. Meil on head võimalused põllumajandus-, kalandus- ja toiduainetööstuse valdkonna hariduse omandamiseks nii kõrg- kui ka kutsehariduse tasemel, loodud on üle-eestiline nõustamisteenus.


Teisalt ei ole infovahetus osapoolte vahel olnud piisav. See on pärssinud nii teadustulemuste praktikas rakendamist kui ka teadlaste teadlikkust ettevõtjate probleemidest. Samuti puudub ettevõtjatel, eriti mikro- ja väikeettevõtjatel, võimekus (nii kompetentsis kui ka rahaliselt) teostada ja tellida teadusuuringuid, mis oleksid aga hädavajalikud tootearenduseks ning innovatsiooni rakendamiseks ettevõttes.


Põllumajanduslikus kõrghariduses on õppijate arv viimase kümne aastaga vähenenud, ent valdkonna tudengite osakaal koguarvust on säilinud. Elukestva õppe tähtsus kasvab. Hea taseme säilimiseks soovitab OECD pöörata rõhku inglisekeelsete õppekavade avamisele ning õppekavade vastavusele muutuvate tööturuvajadustega. OECD rõhutab, et innovatsioonioskusi tuleb täiendada pidevalt ja annab soovitusi kvaliteetse nõustamisteenuse pakkumiseks.


Eesti põllumajanduse tootlikkuse kasvukiirus paistab silma OECD riikide ning mis veelgi olulisem – tootlikkuse tõus on saavutatud keskkonnahoidlikult. Ehkki põllumajanduse intensiivsus on veelgi tõusmas, on see siiski suhteliselt madal, eriti võrdluses OECD riikidega.


OECD konstateerib, et Eesti toiduainesektor pole kohanenud maailmaturuga sama kiiresti kui põllumajandus. Toidutööstuste tööviljakus moodustab poole EL keskmisest, samal ajal on põllumajandussektori oma vaid EL keskmisest 20% madalam. Väikesed tootmismahud ja sellest tulenev madal konkurentsivõime, mis ei võimalda arendada piisavalt uusi tooteid ja leida uusi turge, on arengut pärssivad tegurid.


Võimalikud lahendused Eesti toiduainetööstuse konkurentsivõime tõstmiseks on tootmise konsolideerumine, automatiseerimine ja tootlikkuse suurendamine kulude vähendamiseks. Lisaks leiab OECD, et ELi konkurentsipoliitika peaks arvestama rohkem väikeriikide erisusi.


Eesti ekspordib kasvavas mahus töötlemata tooteid, siiski kasvavad töödeldud toidukaupade impordimahud kiiremini. Madal töötlemisvõimekus avaldub eriti tegevusalade lõikes – Eesti on teraviljade netoeksportija, aga töödeldud teraviljatoodete osas netoimportija; samuti elusloomade netoeksportija, aga liha netoimportija. OECD pakub välja ridamisi soovitusi toidutootmise väärtusahela tugevdamiseks. Selleks on vaja tehnoloogilist, organisatoorset ja turunduslikku innovatsiooni, aga ka kaubandusega seotud halduskoormuse lihtsustamist.


OECD raport soovitab meil väärtusahela tugevdamiseks sektorit aidata perspektiivsete müügisuundade väljaselgitamisel ning toetada nendes tehnoloogia uuendamist, tehniliste- ja juhtimisoskuste parandamist ning soodustama kõrge lisandväärtusega suundade arengut. Näiteks soovitab OECD keskenduda erisustele, nišiturgudele, innovatsioonialasele koostööle ja heade tehnoloogiliste lahenduste impordile.


Allikas: