Leili metsalood | Kevadine seenelkäik
Milliseid kujundeid, pitse, narmaid ja mustreid võib loodus meisterdada, milliseid värve puuseentele maalida! Müstilisust lisab suutmatus neist enamikule nime anda. Saladuste avamine jäägu tõelistele seenetundjatele, mina sain kevadisest metsast palju emotsioone ja suure hulga pilte.
Loetlen torikseente levinumaid üldnimetusi: taelik, poorik, tarjak, vaabik, lehik, maksak, kõbjuk, korgik, pässik jne. Kõik nad jagunevad veel kümneteks eri liikideks. Ilma põhjalikku koolitust saamata kõlavad need metsaomanikule kui tundmatu maailm. Meie peame teadma majandamisel kasutatavaid termineid, nagu hooldusraie, harvendusraie, lageraie, uuendus, kultuur, noorendik, tagavara, täius, juurdekasv jne. Needki sõnad, mis tegelikult on kokkuleppelised eestikeelsed metsanduslikud terminid, tunduvad metsakauge inimese jaoks üpris segased või päris tundmatud.
Kas peaksime ütlema, et „iga kingsepp jäägu oma liistude juurde“, metsarahvas omade, IT-poisid oma terminite, noor nutipõlvkond vanadele arusaamatute sõnalühendite juurde? Kõike ei suuda kõik nagunii omandada.
Selliste mõteteni viis üks seenelkäik varakevadises metsas.