Juhi jaoks on tema töö tehtud võimalikult mugavaks. Hüppad rooli taha, vajutad start-nuppu, keerad käigu sisse…. Keerad käigu sisse? Jah, tuleb tunnistada, et seda varianti polnud ma varem kohanud. Ketas armatuurlaual, kus käike märkivad tähed. Keerad kõrr-kõrr-kõrr D-täheni, vajutad gaasi ja lähed. Kas siis automaatkasti kasutades või M-nupu abiga manuaali valides.

Kokkuhoid kippus kaduma

Kaheliitrine diiselmootor on mõnus nurruja, selline, mis ei pane mõtlema, et ei tea, mis seal kapotikaane all siis on ka. On piisavalt, niisama mõnusalt kulgemiseks ja vajadusel ka möödasõiduks.

Kütusekulu kahe päeva keskmiseks kujunes 7,4 liitrit 100 km kohta. Müüja lubadus kõlab küll, et „kombineeritud kütusekulu on võimalik hoida vahemikus 5,2-5,7 l/100 km“, aga esiteks: ma ei püüdnud hoida. Ja teiseks: kulgesin teiste hulgas ka teedel, kus tuli end kleepuvast porist lahti rebida ning löökaukude ees korduvalt pidurdada ja end uuesti jõuga liikuma rebida.

Samas, kui jutt juba sõidule endale pööras: teed tunnetas SpaceTourer piisavalt pandlikult, et ka kevadiselt künklik kruusarada ning pisut muhklikuks kerkiv maantee õõtsuv-sujuvast sujuv-tasaseks tasandada.

Igatahes tundsin end rooli hästi: kindlalt, asjalikult, tegusana. Ilmselt tekitas selle tunde auto ise, mitte minu sisemine mina.

Ehk sobib siia selgitusena ka lause „SpaceTourer on ehitatud uuele modulaarsele EMP2-baasil platvormile, mida on kasutatud C4 Picasso puhul. See annab mahukale sõidukile sõiduautolikud sõiduomadused“.

Vajaduse ja võimaluse suhe

Juhi kõiksugu abivahendeid on rakendatud piisavalt, millestki puudust igatahes ei tundnud. Küsimus on pigem selles, et mida enam autod lisavarustuse mõttes arenevad, seda enam sõltub juhi edukus oma ülesannete täitmisel nn sõrmega juhtimisest.

SpaceToureri puhul julgen selle valdkonnaga küll rahule jääda, sain sõidu pealt kõik vajalikud ikoonid vajutatud, seda tähelepanu liigselt kõrvale kallutamata.

Peenema ja paljuski ekraani taha peidetud kraami kõrval pakkus üllatuse seisupidur, stiilselt massiivne jurakas, mida sai ikka mõnuga peale tõmmata.

Siit edasi läks aga taas innovaatilisemaks: puldil on lisaks tavalistele klahvidele veel üks, mida vajutades parempoolne külguks lahti-kinni sõidab, ja veel teinegi, mis teeb sama vasakpoolsega.

Siia kuulub – ehk väikese üllatusena – ka tõdemus, et tohutu tagaluuk tuleb endal lahti teha ja kinni lasta. See-eest on viimane nii suur, et sobib ka katuseks, kui vihmase ilmaga vaja looduses nii umbes neljakesi pikniku pidada.

Ilmselt mugav reisivahend

SpaceTourer on mõnusalt ruumikas ning kui varustatus piisav, siis ka meeldivalt mugav.

Eriti just teise rea istmed on väga suures ulatuses liigutatavad, nn vahekastist saab enda ette võluda lauakese.

Võiks isegi väita, et õige SpaceTourer algabki teisest reast. Istud mugavalt, sirutad jalad välja, ühendad arvuti 220 volti võimaldavasse pistikupessa. Ütleme nii, et sõida või väljamaale, päeval läbi katuseakende päikest, õhtul tähti nautides.

Ühe variandina võikski SpaceTourer olla neile, kes armastavad reisida veidi suurema või siis ka mitme perega. Kui ka seitse sõitjat bussi mahutada, jääb veel hulk ruumi ka tavaari jaoks. Ning naljaga pooleks – juba ainuüksi laekad esiustes on piisavalt suured….

Väljast on SpaceTourer paras kompu. Volüümi lisavad kroomitud torud külgede allservas ja (mõneti kaheldava kujundusega) ka ninal. Auto on niiviisi mõnusalt täidlane, samas ka piisavalt sale. Suurema saleduse huvides tõmbuvad peeglid end auto ligi.

SpaceToureri kõrgus on aga selline, et tavaline parkimismaja on talle täiesti paras parkimispaik. Enne Rävala parkimismajja sisenemist seisin küll veel korraks auto kõrvale, et kirja pandus oma silmaga veenduda, aga tõesti: 1,9 meetrit kõrgust on väga praktiline lahendus.

Tolmuimeja kaasa

Nüüd üks tõrvalik ka: kui sul on vaid hari, kühvel ja tolmulapp, on bussi seest puhtaks saada paras nöök. Nii et ostke parem heaga kohe ka tolmuimeja, millel ka peenema otsaga otsikud.

Tolmuimeja hinnast siinkohal rääkima ei hakka, SpaceToureri enda soodushind algab 23 200 eurost. Tõsi, selleks, et end pealkirjas lubatult ehk õdusalt tunda (Business VIP), tuleb 12 000 eurot lisaks lauale panna.