Ta lisas, et kavandatav rahvuspark koosneb mitmest lahustükkidest – olemasolevate kaitsealade vahele jäävaid piirkondi ei liideta loodava rahvuspargiga, olemasolev valim hõlmab juba täna piirkonna looduse iseloomulikuimad ja näitlikuimad osad.

Vakra tõi esile, et piirkonna kaitsealade külastatavus on ka käesoleval ajal suur, seda eriti Kurtna järvede, Smolnitsa, Selisoo, Muraka ja Agusalu piirkonnas.

„See viitab põhjendatud suunale looduskaitseala kehtestamise kohta,“ märkis Vakra. Tema hinnangul rahvuspark kui rahvusvaheliselt tunnustatud märk suurendab ala külastatavust ja tuntust nii sisemaiselt kui rahvusvaheliselt veelgi, omades seeläbi positiivset mõju piirkonnale tervikuna.

Rahvuspark luuakse olemasolevate kaitstavate loodusobjektide baasil Ida-Eesti tüüpiliste ja haruldaste soo-, metsa- ja rannikumaastike ning kultuuripärandi kaitseks. Loodav rahvuspark paikneb Alutaguse, Lüganuse, Jõhvi ja Toila valdade territooriumil.

Alutaguse loodavasse rahvusparki kuuluvad Puhatu, Agusalu, Muraka ja Selisoo looduskaitsealad, Kurtna, Smolnitsa, Jõuga, Struuga ja Mäetaguse maastikukaitsealad, Narva jõe ülemjooksu hoiuala ning Iisaku parkmetsa kaitseala. Kavandatava rahvuspargi pindala on 43 568 hektarit.

Keskkonnakomisjon otsustas saata looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (676 SE) Riigikogu täiskogu istungile 26. septembril ettepanekuga esimene lugemine lõpetada.