Sel päeval, kui tuli uudis Paide teatri lõpetamisest, kõneles ta Aktuaalse Kaamera tavapärases lühikeses uudises perspektiivikusest. Ütles, et küsimus ei ole mitte rahas, vaid suhtumises.

„Igal hetkel, kui me läheme proovisaali, valitseb seal paratamatult ebakindlus. See on positiivne kunstiline ebakindlus. Aga kui selle kõrvale tekib veel organisatsiooniline ebakindlus, siis neid kahte ühildada on kohutavalt keeruline.“

Ma ka olen üsna kindel, et 20 000 eurot, mille Paide linnavolikogu teatri eelarvest kärpis ja kultuuriministeerium esimest korda pisut rohkemgi lisas, ei ole põhjus, miks teatriga lõpetada.

Läheksin isegi kaugemale sellest AK uudisekastmest, mis lasi arvata, et Jan Teeveti tsitaat organisatsioonilisest ebakindlusest puudutab vaid Paide linna, selle valitsejaid ja volikogulasi. Mu meelest laieneb see organisatsiooniline ebakindlus suhtumises kultuuri laiemalt juba pikemat aega me riigi valitsusse ja parlamenti, sealsesse kultuurikomisjoni.