Vibukütid vaidlevad loomakaitsjatega metskitse küttimise üle: ükski jahimees ei lähe metsa loomi haavama

Vibuküttide suur soov seadustada vibujaht metskitsedele on saanud palju tagasilööke, eriti teravalt loomakaitsjatelt, kes nõuavad kogu vibujahi keelustamist. Kuigi metskitsede vibuga küttimisel oleks keskkonnaameti sõnul ka plusse, ei tundu, et see emotsionaalne vaidlus lähiajal kuhugi välja jõuab.

Vibujahi üks eestvedajaid on Rita-Anette Kohava vibujahiklubist Mägilased. Tema sõnul on nii jahimeeste kui ka üldsuse seas endiselt palju teadmatust, mida vibujaht endast kujutab. Sestap kohtab tihti ka arvamust, miks jahimehi ja sealhulgas vibukütte üldse vaja on.

Väikeulukeid, näiteks hall- ja valgejänes, rebane või mäger, tohib jahivibuga lasta juba aastaid. Paari aasta eest pakkusid vibukütid välja, et võiks seda õigust laiendada ka metskitsedele, kelle arvukus on suur ja kes paraku tihti autoõnnetustes hukkuvad. „Enne COVIDit jõudsime päris heasse seisu, riigikogus oli juba räägitud jahimeeste toetusgrupiga ja avalikkuse eest oli teema läbi käinud,“ ütles Kohava. „Oli mõte, et hääletame jahimeeste volinike koosolekul, kas oleme valmis seda protsessi tegema ja siis minema juba edasi poliitilisel tasandil. Aga kaks päeva enne volikogu algatasid loomakaitsjad metskitsede vibujahi vastase petitsiooni.“