Salimzianovi Eesti lavastuse tegelased on arhetüübid – võib ju arvata, et meis kõigis peidab ennast nii isevalitseja, narr kui hoor. Kõiki kolme ühendab soov ellu jääda. Nagu sellel lavastajal ja näitekirjanikul kombeks, annab ta loo mõistmiseks vihjeid proloogis. Näitlejad Kristo Viiding ja Martin Kõiv räägivad meile, seda eriliselt rõhutamata, et 1920. aastal oli Narva lähedal Punase Risti karantiinilaager. Maailmasõda, mida meie nimetame esimeseks, oli lõppenud ja sajad tuhanded Euroopa sõdurid pöördusid tagasi oma kodudesse.