Seda, kuidas kasutada tule tegemise vahendeid ja terariistu, võiksid ellujäämisinstruktor Kristjan Prii sõnul juba lapsed õppida. Ta lisab, et tänapäeva noored on tegelikult väga tublid ja visad ning teinekord teevad ehk isegi liigselt muretsevatele vanematele silmad ette.
„Kui pered on metsa ära eksinud, siis on üldjuhul lapsed need, kes tulevad sellest üleelamise olukorrast natuke paremini välja,“ räägib Prii ja lisab, et talvel külma ilmaga ei saa noored nii kergelt külmakahjustusi, sest sel ajal on nende vereringe parem kui täiskasvanutel.
17. septembril toimub üle terve Eesti juba teine Metsarahvapäev mis toob inimesteni tasuta üle 50 erineva metsaelamuse. Kavas on nii erinevad matkad, retked, õpitoad ja kontserdid aga samuti, metsa istutamise ja selle eest hoolitsemise üritused, millest käesoleval aastal on üheks populaarsemaks suunaks just metsas hakkama saamine.
„Minu sõprusringkonnas on palju metsainimesi, kes matkavad ja käivad looduses puhkamas. Aga ellujäämise koolitustel olen märganud ka neid, kes on üsna vähe looduses liikunud,“ räägib Prii. Kõige enam on mehele silma jäänud see, et inimestel lihtsalt puuduvad kogemused – neil pole olnud võimalust metsas käia ega harjutada.
Tuletegemine on raskem, kui arvata võiks
Metsas hakkama saamiseks on vaja keha soojas hoida, süüa ja juua saada. Kõlab lihtsalt? Kaitseliidus vabatahtlikuna tegutsev üleelamisinstruktor ja 17. septembril Metsarahva päeva raames Lahemaal jalutuskäiku läbi viiv Kristjan Prii räägib sellest, millised on tänapäeva inimese katsumused metsas hakkama saamise puhul. Lisaks jagab ta nõuandeid, kus saaks ellujäämisoskusi õppida ja treenida.
Rasketes oludes tule tegemine näib olevat üks kõige keerulisemaid katsumusi. „Kui vihma sajab, tuul on tugev ning ise oled vihma käes olnud, kergelt märg ja lõdised, siis on ikka päris raske tuld teha,“ tõdeb Prii, kellele mõnikord meeldib enda jaoks elu keerulisemaks teha ja metsas põnevaid väljakutseid vastu võtta.
Kui inimesed metsa ära eksivad, kaotavad nad paanikas olles mõnikord ajataju. „Nad proovivad viimse hetkeni metsast väljapääsu leida. Siis aga avastavad, et nüüd on liiga hilja varjet teha, sest kõikjal on pime,“ räägib Prii.
Kallis varustus ei päästa
Tavaliselt kulub omale onni ehitamiseks poolteist kuni neli tundi. Lisaks, isegi kui tule tegemise asjad on kaasas, siis ei pruugi leeki põlema saada, sest kui kaste on juba maas, muutuvad puud niiskeke. „Seega, metsas olles tuleb meeles hoida, et pimedas on kõiki asju palju raskem teha.“
Looduses hakkama saamise puhul on äärmiselt oluline ettevalmistus. „Kui lähed metsa ja satud raskustesse, kuid sa pole ettevalmistunud ega kaasa võtnud näiteks vihmariideid, tule tegemise vahendeid või nuga, siis on päris keeruline isegi kogenenumatel,“ räägib Prii.
Teine osa ettevalmistusest on harjutamine ja oskus kõiki kaasa võetud asju kasutada. „Kui matkajal on kaasas hästi äge ja mega kallis varustus, aga ta ei oska korralikult neid kasutada, siis pole nendest abi,“ ütleb üleelamisinstruktor.
Kust metsas ellujäämisoskusi saada? Võimalusi on Eestis väga palju. Kui hakata Kaitseliidu liikmeks, saab osaleda Kaitseliidu erinevates väljaõppe protsessides. Lisaks on Eestis ka palju samal erialal tegutsevaid koolitusettevõtteid.
Ka YouTube'ist tarkuse otsimine ei ole Prii arvates sugugi halb. Kuid sealt õpitut peaks tema sõnul hästi ettevaatlikult ja kontrollitud tingimustes harjutama ning järk järgult raskema tasemeni liikuma. „Esimese hooga ei ole mõtet ainult tulevibuga metsa minna, võiks olla ikka kõik baasmatka asjad, sest nii on ohurisk iseendale kõige väiksem,“ räägib Prii.
Ka Naiskodukaitse kriisiäpp „Ole valmis!“ on väga hea koht, kust saab kergelt lisainfot ja mis aitab aru saada oma tugevustest-nõrkustest. Lisaks soovitab Prii RMK looduskooli. Erinevates looduskeskustes viiakse regulaarselt läbi huvitavaid ja harivaid metsaprogramme, mis aitavad eelkõige lasteaia- ja koolilastel mõista, kuidas looduse eluring kujuneb ja kuidas metsas hakkama saada.
