Seegi aasta on noos kõva. Väikseim vili kaalub nii 15 kilo, suurim aga ületas kuuekümne kilo piiri. „Inimese kaalule panime selle hiiglase. Korra näitas isegi 63 kilo,“ imestab perenaine Kaie.

Kuidas sellist üldse põllu pealt tuppa saada? Selgub, et veeretad aga kõrvitsa kärule, sõidad kuhu vaja, siis käru veidi upakile ja kõrvits tasa maha veeretada. Ei mingit erilist kunsti.

Maha pani Kaie nii 20 taimekest, nüüd on viljad valmis ja need on rivistatud maja ette. Kaie loodab, et ehk leidub neile sööjat. Ta annaks ära, hind oleks 70 senti kilo. „Telekast nägin eile, et poes oli kõrvitsa pakkumine 80 senti kilo.“

Kui keegi ei võta - „ise ei jõua kõike ära tarvitada“ - lähevad kanadele. Need söövat hea meelega.

Toiduäri enam ei võta

Eelmisel aastal õnnestus perel rikkalikust kõrvitsasaagist hõlpsalt lahti saada. Toiduainetööstus Dunord ostis ära ja mure murtud. Sel aastal ettevõte loobus, sest energiahinnad on sedavõrd suured. Öeldi: tegevust tuleb koomale tõmmata, kõrvitsatega pole midagi peale hakata.