„Surmalähedase kogemuse saanud inimesed ei suuda läbielatut enamasti sõnadega kirjeldada. On arvatud, et ka keskajal püüdsid kunstnikud omaenda „teispoolsuse puudutust“ lõuendile kanda,“ selgitab surmauurija Karl Käsnapuu. Ühtlasi annab see tema sõnul võimaluse kujutada surma üldsegi mitte õudsena.