Hirvejaht peatati kohe ja alustati põtrade päästmise operatsiooni.

Kõigepealt üritati jääd lõhkuda, kuid edutult, siis toodi kummipaat ja mootorsaag. Viimasega sai juba edukamalt edasi liikuda. Jäässe lõigati piisavalt lai rada, kust kaudu saaks loomad kaldale tulla. Operatsioon ise ei olnud lihtne, sest põdrad olid juba väga väsinud, ainult suure vaevaga õnnestus nad kanalisse juhatada ja siis sõna otseses mõttes kaldale tirida. Põdrad kannatasid alajahtumise all ja olid niivõrd kurnatud, et ei suutnud enam püstigi seista.

Jahimehed proovisid põtru liigutada kõigi võimalike vahenditega, et nad jäsemeid liigutaks ja sooja saaksid. Kui põdrad oli taastunud sedavõrd, et nad suutsid ise püsti tõusta, jätsid jahimehed nad omaette.

Järgmisel hommikul olid loomad juba toibunud ja oma teed läinud. Jahimehed seevastu olid täitnud oma kohustuse – hoolitseda ka hättasattunud loomade eest.