Unustatud Hundikuristik

Eestimaal on küllaga paiku, mis panevad tõdema, et kõige suurejoonelisema aia loob ikkagi loodus ise. Üks selliseid on Kadrioru Hundikuristik.

Sedalaadi paiga metsikut ilu hinnati eriti 19. sajandil, kui linna peenem rahvas sinna väljasõite tegi. Toonasel romantismiajastul oli üldse tavaks võimaluse korral hõlmata selliste looduslike eripäradega paiku pargikujundusse. Üks selliseid on ka sealse mõisapargi Helme koopad.

Paljud toonased maastikupargid pole oma algsel kujul säilinud ja eks pargikujunduses kasutatud loodusobjektidki ole muutumises. See puudutab ka Hundikuristiku juga.