Foorum: miks tehakse põllumajandus ja metsandus rohepöörde patuoinaks?

Põllupinda võiks kliimaeesmärkide nimel vähendada ja metsa-alasid suurendada, samas ei tohi unustada, et neis valdkondades tegutsevad inimesed teeniksid oma ettevõtlusega kasumit, selgitati Põllumajandus-Kaubanduskoja keskkonnafoorumil.

Kuidas täita kliimaeesmärke, kui Eesti peab siduma maakasutuse ja metsanduse sektoris (LULUCF sektor) aastaks 2030 ligi 2,5 miljonit tonni süsihappegaasi ehk CO₂ ekvivalenti. See teeb peavalu nii poliiitkutele kui põllu-ja metsameestele.

Võrdluseks tuuakse siin tihti, et näiteks sama sektor paiskas 2020. aastal 1,3 miljonit tonni CO2 õhku. Suuremaks kasvuhoonegaaside sidujaks on metsad ja turbarabad ja sinnapoole lootusrikkalt vaadataksegi, et nõutud kliimaeesmärke täita.