Kaseistandikud kasvavad kiiresti, seovad süsinikku ja pakuvad elupaiku

Peame kliimaeesmärkide täitmiseks Euroopas istutama 3 miljardit puud. Enne on aga vaja välja selgitada selle mõjud elurikkusele ja süsinikuvarudele. Teadusuuringuid kiirekasvulistes metsaistandikes on viimase kahekümne aasta jooksul teinud Eesti Maaülikool.

Kiirekasvulised, lühikese raieringiga majandatavad metsaistandikud ehk plantatsiooniline metsandus on globaalselt oluline puidutoorme allikas. Nende pindala on alla kümnendiku maailma metsadest, kuid nad katavad üle kolmandiku inimkonna puidutarbest. Istandike puhul räägitakse üha enam ka süsiniku kiirest sidumisest puudesse.

Enamasti on istandikud levinud maakera soojemates piirkondades, kus peamisteks puuliikideks on eukalüpti, akaatsia, männi ja papli erinevad liigid. Raieringi pikkus jääb seal alla 10 aasta ja aastane juurdekasv võib ulatuda 100 kuupmeetrini hektari kohta aastas (näiteks eükalüpt Brasiilias).